Oassi 0 – Váldocealkámuš ja Čoahkkáigeassu

Váldocealkámuš

Dálkkádatheiveheapmi guoská buohkaide ja lea oktasaš ovddasvástádus

Dálkkádatrievdamat váikkuhit ollu servodatsurggiide ja seaguhit buot hálddašandásiid. Maiddái juohke ruovttudoalus ja ealáhusdoaimmaheaddjis lea ovddasvástádus heivehit iežas. Heiveheapmi lea vihkkedeapmi: Váilevaš heiveheapmi gártá divrrasin, muhto lea maiddái divrras investeret heiveheapmái. Das lea dasa lassin juogadandimenšuvdna, mas ekonomalaš erohusat váikkuhit dasa geas lea vejolašvuohta uhcidit vahágiid dahje ávkkástallat ođđa vejolašvuođaiguin.

Man stuorrát dálkkádatváikkuhusat gártet, sorjá servodaga dávisteamis

Váikkuhusat servodahkii ja luonddubirrasii eai sorjá dušše dálkkádagas, muhto sorjájit das mo servodat gieđahallá heiveheami ja láhčá dili heiveheapmái.

Servodat heiveha iežas. Gažaldat lea vuolggaha go dat buriid čovdosiid

Ollu dálkkádatheiveheapmi lea dávjá priváhtaekonomalaččat gánnáhahtti ja dáhpáhuvvá danne iešalddis. Muhto hehttehusat nu go váilevaš diehtojuohkin, oktiiheivehančuolmmat, mihttoriiddut ja heajos movttiidahttindoaibmabijut sáhttet vuolggahit heajos válljemiid olles servodahkii. Dálkkádatheivehanpolitihkas lea sáhka das ahte ráhkkanahttit mearridanbirrasiid, gáhttet vuoigatvuođaid ja gieđahallat juogadangažaldagaid.

Dálkkádatheiveheapmi lea oktilis nuppástuhttinproseassa

Dálkkádatheiveheapmi lea oktasaš servodatdoaibma mii gáibida oktilis gieđahallama ja oahppama dađistaga. Politihkkahábmemii ii leat čuolbman dušše dálkkádat, muhto dat mii váikkuha servodaga doaimmaheddjiid mearrádusaide.

Čoavddusvuoruhemiid ferte dahkat doppe gos dat leat guoskevaččat

Dálkkádatheiveheapmi ii leat sierra ráddjejuvvon politihkkasuorgi, muhto juoga mainna buot suorggit fertejit bargat. Ollu heiveheapmi lea báikái guoskevaš, guoská máŋggalágan čovdosiidda ja gáibida iešguđet heivehandásiid báikkis báikái. Dálkkádatheiveheapmi berre dáhpáhuvvat surggiid dábálaš ovddasvástádusain ja mearridanproseassain. Muhto, čovdosiid vuoruheami ferte dahkat dakkár servodatperspektiivva olis mii vuhtiiváldá siidováikkuhusaid eará surggiide.

Norgii eai čuoza dušše dálkkádatrievdamat Norggas

Smávva ja rabas ekonomiijan váikkuhit riikkaidgaskasaš dálkkádatrievdamat Norgii gávppašeami, váráiduhttinviđjjiid, hattiid ja rievdamiid bokte máilmmis. Norgga ekonomiija ja ásahusaid nanusvuohta ráfehis máilmmiekonomiijas gullá maiddái dálkkádatheiveheapmái.

Čoahkkáigeassu

Oassi I: Álgu ja čuolbmačilgehus

Servodatdoaimma dovdomearka

Mat leat dálkkádatheiveheami dovdomearkkat servodatdoaibman?

Dárbbašlaš ja gaskkaheapmi . Dálkkádatheiveheapmi lea vealtameahttun boađus ovddešáiggiid luoitimiin ja guoská dálá dálkkádatrievdamiid gieđahallamii. Dálkkádatheiveheamis sáhttet leat vuoittut guhkes maŋŋoneami haga ja dárbu hui guhkes plánenperspektiivii lea ráddjejuvvon.

Bistevaš . Dálkkádatheiveheapmi lea oktilis servodatdoaibma. Mo servodat buoremus láhkai galgá gieđahallat ođđa dálkkádatdiliid ja čuovvovaš dálke- ja luonddudáhpáhusaid, ferte ovddidit áiggi mielde go máhttu buorrána vejolaš heivehančovdosiid váikkuhusaid ja hábmema birra.

Buohkain lea ovddasvástádus . Dálkkádatrievdamat gusket olles servodahkii, ja buohkain lea ovddasvástádus heivehit iežaset, iežaset eallima ja iežaset opmodagaid nu guhkás go lea vejolaš ovttaskassii. Ealáhusain lea ovddasvástádus heivehit doaimmaid go luondduvuđot eavttut rivdet ja almmolašvuođas lea ovddasvástádus heivehit daid bálvalusaid maid sii lágidit. Stáhta doaibma heiveheamis lea váldoáššis fuolahit buori diehtojuohkima ja buriid ásahuslaš rámmaid vai doaimmaheddjiid válljemat guorrasit dasa mii lea ávkin searvevuhtii.

Rasttideaddji . Dálkkádatheivehanbargu lea rasttideaddji ii ge berre gieđahallot ráddjejuvvon politihkkasuorgin sierra bušeahtaiguin ja vuoruhemiiguin. Dálkkádatrievdamat váikkuhit eanaš servodatsurggiide, rievdan dálkkádaga vuhtiiváldin ferte leat mielde buot surggiid dábálaš mearridanproseassain.

Garra ráját . Dálkkádatheiveheamis leat muhtun čielga ráddjejumit das maid dat sáhttá čoavdit. Almmá doarvái máilmmiviidosaš luoitingeahpedemiid haga leat ollu dálkkádatváikkuhusat vealtameahttumat. Go vel vuollegis luoitimiid boahtteáiggegovas mielddisbuktet historjjálaš luoitimat rievdamiid ekovuogádagaid čoahkkádusas ja máŋggabealatvuođas. Muhtun dáid rievdamiid ii leat dalle vejolaš máhcahit, ovdamearkka dihtii ii leat vejolaš gádjut suddi jihkiid. Garra ráját das maid lea vejolaš heivehit, ja heivehemiid golut, lassánit eanet luoitimiiguin.

Čuolbmaáddejupmi

Mii lea čuolbman?

Politihka doaibma. Nationála dálkkádatheivehanpolitihkka berre guorahallat sivaid boasttuheiveheapmái. Dat mearkkaša ahte bajimus politihka doaibma lea uhcidit hehttehusaid ja nu divvut movttiidahttindoaibmabijuid ja buoridit stivren- ja mearridandiliid, dainna ulbmiliin ahte heiveheapmi mii lea ávkin olles servodahkii duohtandahkko ja boasttuheivehanvejolašvuohta uhciduvvo.

Autonomalaš . Dálkkádatheiveheapmi lea dávisteapmi rievdan dálkkádahkii. Muhtun lágan heiveheapmi dáhpáhuvvá vaikke vel ii leat ge ođđa politihkka go doaimmaheaddjit dahket dakkár válljemiid mat dávistit rievdamiidda dálkkádagas ja luonddubirrasis, márkansignálain ja boahtteáiggevuordámušain. Gažaldat lea vuolggaha go dát autonomaheiveheapmi boasttuheiveheami, dat mearkkaša leat go doaimmaheddjiin rivttes movttiidahttindoaibmabijut ja olámuttolaš dieđut buriid mearrádusaide.

Cakkit . Mii gohčodit diliid mat cagget háliiduvvon dálkkádatheiveheami caggin. Sáhttá leat mearridanváttisvuohta dahje stivrenváttisvuohta mii vuolgá oktiiordnenváttisvuođain, mihttoriidduin, rámmaeavttuin mat eai atte rivttes movttiidahttindoaibmabijuid dahje váilevaš dieđut váikkuhusaid birra. Stivrenváttisvuohta čuožžila go organiseren dahe ieš stivren váikkuha eahpedoaibmi resursageavaheapmái dahje hehtte servodatekonomalaččat gánnáhahtti heiveheami.

Nuppástuhttin . Dálkkádatheivehanbarggus lea sáhka das ahte láhčit dili nuppástuhttimii ja garvit stirduma boares struktuvrraide mat hehttejit servodatdoaimmaheddjiid geavahit vejolašvuođaid. Bajimus nationála heivehanpolitihkka berre fuolahit ahte: nuppástuhttimis leat smávva servodatgolut, oktasaš buorit bisuhuvvojit, vuoigatvuođat áimmahuššojit ja ahte ii nanne ekonomalaš erohusaid. Ásahuslaš rámmat mat seailluhit dálá ealáhusstruktuvrra ja ássanminstariid maid vuođđu rievdá sakka, gártet divrrasin.

Juogadeapmi . Dálkkádatrievdamiid golut ja vuoittut juogaduvvojit iešguđet láhkai, geográfalaččat ja gaskal joavkkuid. Dálkkádatrievdamat sáhttet nannet ekonomalaš erohusaid go investerennákca heiveheamis molsašuddá resursaháhkanvejolašvuođaid mielde. Rikkes olbmuin, rikkes ealáhusain, rikkes gielddain ja rikkes riikkain lea stuorát máksinnákca garvin dihtii vahágiid ja geavahit vejolašvuođaid.

Eavttut ja metodihkka

Máhttovuođđu dasa mo gieđahallat fysalaš dálkkádatriskka Norggas . Dálkkádatrievdamiin olgoriikkas lea várra stuorra ekonomalaš mearkkašupmi dannego Norga lea smávva rabas ekonomiija. Lávdegotti barggu ulbmil lea leamaš addit máhttovuođu nationála dálkkádatheivehanpolitihkkii. Analysa guorahallá hástalusaid nuppástuhttima oktavuođas rievdan dálkkádat- ja dálkediliid geažil, dat mearkkaša fysalaš dálkkádatriska, ii ge nuppástuhttin vuollegisluoitinservodahkii (sirdásanriska).

Figuvra 0.1 Lávdegotti bargu lea ráddjejuvvon dasa ahte gieđahallat fysalaš riskka Norggas.

Gáldu: NOU 2018: 17, áššedovdilávdegotti dálkkádatheiveheami gieđahallan.

Šaddovistegássaid luoitin lea máilmmiviidosaš čuolbma , ja dálkkádatheiveheapmi fas dahkko báikkálaččat . Erohus luoitingeahpedeami ektui lea ahte dálkkádatheiveheaddji sáhttá dávjá maiddái ávkkástallat vuoittuin njuolgga. Dat vuolggaha čielgasat movttiidahttindoaibmabijuid mat bearihit ahte heiveheami sáhttá čađahit vaikke politihkalaš váikkuhangaskaomiid haga, mii váilu luoitingeahpedeami oktavuođas. Dat dagaha ahte stuorra oassi dálkkádatheiveheamis dáhpáhuvvá iešalddis dávistussan rievdamii márkansignálain ja luonddubirrasis. De báhcá vel dat gažaldat ahte goas dárbbašuvvo dálkkádatheivehanpolitihkka.

Figuvra 0.2 Goappatlágan deaddobáiki politihkalaš mearrádusaidváikkuhusain

Gáldu: Áššedovdi dálkkádatheiveheami birra.

Cakkit vuolggahit dárbbu politihkalaš váikkuhangaskaomiide . Dálkkádatheiveheami servodatekonomalaš čuolbmaáddejumi vuolggasadjin lea ahte doppe leat cakkit mat sáhttet hehttet háliiduvvon dálkkádatheiveheami servodatperspektiivva olis. Sivvan cakkiide sáhttet leat iešguđetlágan márkanváttisvuođat, muhto maiddái stivrenváttisvuođat ja ásahuslaš dilit. Dakkár cakkit sáhttet leat čadnon dasa mo mearrádusat, ovddasvástádusat ja movttiidahttindoaibmabijut leat organiserejuvvon. Ovdamearkan leat eahpečielga ovddasvástádusdilit, heajos oktiiordnen, mihttoriiddut, váilevaš mearrádusvuođut dahje njuolggadusat mat eai leat heivehuvvon rievdan dálkkádahkii, mii fas sáhttá dagahit ahte buorit čovdosat servodatperspektiivvas váilot.

Lassánan luoitimat divrudit áiggi mielde heivehanvejolašvuođaid dahje šaddá váddáseappot daid čađahit . Girjjálašvuođas dat gohčoduvvojit litna ja garra rádján. Litnaráját bohciidit go heiveheapmi vuođđojurdaga mielde lea vejolaš, muhto ráddjejuvvojit cakkiiguin. Garraráját bohciidit go teknihkalaš ráddjehusat mearridit maid lea teknologalaččat (olbmohutkan čovdosat) dahje ekologalaččat (luonddu iežas heivehannákca) vejolaš heivehit.

Figuvra 0.3 Cakkit dálkkádatheiveheapmái

Gáldu: Áššedovdilávdegoddi dálkkádatheiveheami birra.

Muhtun heivehančovdosat , báikkálaš ja eanet ráddjejuvvon vuoittuiguin , gártet priváhtaekonomalaččat gánnáhahttit ja dáhpáhuvvat iešalddiset . Dát autonomaheiveheapmi lea dat dálkkádatheiveheapmi maid doaimmaheaddjit čađahit dálá ásahuslaš rámmaid siskkabealde, almmá eanet almmolaš seaguheami haga (ovdamearkka dihtii goas ládjui ráhkkanišgoahtit, arvesujiin mannat bargui). Go heiveheapmi uhccán váikkuha eará doaimmaheddjiide dahje servodatberoštusaide, lea priváhtaekonomalaš ja servodatekonomalaš gánnáheamis oktasašvuohta.

Mii earuhit gaskal dakkár autonoma heiveheami mii vuolggaha boasttuheiveheami ja dakkára mii vuolggaha háliiduvvon investeremiid servodatperspektiivva olis . Boasttuheiveheapmi lea dálkkádatheiveheapmi mii lea vánis dahje badjelmeare heivehuvvon. Boasttuheiveheapmi sáhttá bohciidit go doaimmaheaddji heiveheamis leat negatiiva váikkuhusat eará doaimmaheddjiide dahje servodatsurggiide mat eai vuhtiiváldde mearrádusa. Jus autonoma heiveheamis eai leat buorit čovdosat olles servodahkii, de dárbbašuvvojit dakkár váikkuhangaskaoamit mat gieđahallet boasttuheiveheami sivaid.

Figur 0.4 čájeha mo garra ráját , vátna ekonomalaš resurssat ja cakkit ráddjejit heiveheami . Olggumus gierddu areála čájeha dálkkádatváikkuhusaid oktiibuot, maidda máilmmiviidosaš luoitimat leat váikkuhan. Siskkimuš areála, alit gierddus, čájeha duohta heivehandási. Iešguđet sivat dagahit ahte dat váikkuhusat mat gieđahallojit heivehemiin, leat uhcit go váikkuhusat oktiibuot. Vuos lea teknihkalaš doaibmanvejolašvuođat ráddjejuvvon (garra ráját), main leat dakkár váikkuhusat maidda mii eat sáhte dahkat maidege. Nuppádassii lea heiveheapmi divrras, ja muhtun váikkuhusaid ii leat servodatekonomalaččat gánnáhahtti heivehit. Goalmmádassii, de leat cakkit mat sáhttet caggat háliiduvvon heiveheami. Govvosa guokte olggumus gearddu gohčoduvvojit reastavahágin, mii lea dálkkádatváikkuhusa boađus dannego dat lea vealtameahttun dahje ii leat gánnáhahtti.

Figuvra 0.4 Dálkkádatváikkuhusain oktiibuot duohta dálkkádatheivehanáŋgiruššamii

Gáldu: Jorgaluvvon ON dálkkádatpanela AR5:s govus 17-1, dálkkádatheiveheami áššedovdilávdegotti gieđahallan.

Oassi II: Servodatváikkuhusat dálkkádatrievdamiin Norggas

Lahkoneapmi

Eanet ja eanet dálkkádatgássat áibmogearddis dagahit dálkkádatrievdamiid . Lávdegotti vuolggasadjin leat golbma iešguđet boahtteáiggegova dálkkádagas. Rievdamiid viidodat sorjá das man ollu dálkkádatgássaid máilmmiservodat luoitá áibmui. Gudneáŋgiris dálkkádatpolitihkain gártet dálkkádatrievdamat ollu uhcit go uhccán gudneáŋgiris dálkkádatpolitihkain.

Áššedovdilávdegoddi bidjá servodatekonomalaš rámmaid vuođđun dálkkádatrievdamiid váikkuhusaid analyseremii . Váldodeaddu biddjo dasa mo dálkkádat váikkuha ekonomalaš doaimmaide, dearvvašvuhtii, luondduburiide ja eará servodatburiide. Servodatekonomalaš váikkuhus lea čálgui guoskevaš váikkuhus servodateallimii ja lundui. Dáid diliin lea mearkkašupmi olbmuid eallindillái, eallinkvalitehtii ja materiála vuđđui. Oktiibuot dadjet dát bealit juoidá váikkuhusa birra čálgui, dávjá gohčoduvvon ávkin.

Eanet metodalaš lahkonemiid sáhttá geavahit váikkuhusaid analyseremii . Máŋga servodatekonomalaš metoda leat vuođđun lávdegotti analysaide dálkkádatrievdamiid váikkuhusain. Lávdegoddi lea háhkan dieđuid makroekonomalaš analysas, statistihkalaš modeallain, case-dutkamiin ja eahpedievaslaš analysain.

Buohtastahttinvuođđu dárbbašuvvo dasa ahte sirret dálkkádatrievdamiid váikkuhusa . Dálkkádaga boahttevaš váikkuhusat servodahkii ja ekovuogádagaide lea boađus servodatovdáneamis oppalaččat ja luonddudilis man sivat leat eará váikkuhusat. Sirren dihtii váikkuhusaid dálkkádatrievdamiid geažil, ferte leat referánsa (nollamolssaeaktu). Referánsa doaibmá buohtastahttinvuođđun mii čájeha rievdamiid man nu ektui. Sáhttá leat dálá ekonomalaš dilli, dahje jáhkku boahttevaš veršuvdnii ekonomiijas mas eai leat boahttevaš dálkkádatrievdamat. Iešguđet metodalaš lahkoneamit geavahit iešguđet buohtastahttinvuođuid.

Váikkuhusat maidda ii leat meroštallon haddi dahket stuorra oasi váikkuhusain . Vaikke vel leat ge iešguđet servodatekonomalaš lahkoneamit, de ii leat vejolaš meroštallat hatti ollu dálkkádatrievdamiid váikkuhusain. Sivvan lea sihke máhttováili váikkuhusain (viidodat, hálti) ja árvoestimáhtaid váili. Dálkkádatrievdamat váikkuhit luonddubirrasii earret eará rievdamiid geažil liekkasvuođadiliin, njuoskkádatminstariin ja lundui guoskevaš dáhpáhusaid dávjodagain. Min čálgui váikkuhit njuolgga sihke fáhkka ja dađistaga rievdamat luonddubirrasis, ja eahpenjuolgga rievdamat daid bálvalusain maid luondu lágida. Ollu dehálaš ekovuogádatbálvalusat vuvdojit hárve márkaniin ja danne dain eai leat dárkohahtti sturrodagat ja árvvut. Dat buvttiha oahpes hástalusa servodatekonomalaš analysaide, main luonddubirrasa doaibmi váikkuhusaide lea váttis čatnat loguid ja árvvu.

Váikkuhusat hearkkes servodatsurggiide

Dálkkádatrievdamat čuhcet iešguđet láhkai , ja lávdegoddi lea geahčadan váikkuhusaid hearkkes servodatsurggiide . Dat leat suorggit mat lávdegotti oainnu mielde sorjájit garrasit luonddubirrasis, huksejuvvon birrasis ja riikkaidgaskasaš gávppašeamis maidda dálkkádatrievdamat vurdojit guoskat njuolgga. Hearkkes servodatsuorggit leat: Ekovuogádagat, Ruovttudoalut ja álbmot, Árbevirolaš ealáhusat, Eanadoallu, Vuovdedoallu, Guolástus. Mearradoallu, Fápmu, Johtolat ja fievrrádus, Čáhci ja duolvačáhci, Mátkeealáhus ja Servodatsihkarvuohta ja gearggusvuohta.

Figuvra 0.5 Hearkkes servodatsurggiid válljen

Gáldu: Áššedovdilávdegoddi dálkkádatheiveheami birra.

Ekovuogádagat:

Dálkkádatrievdamat váikkuhit dál jo Norgga ekovuogádagaide, erenoamážit badjosiin, riddočáziin ja mearas. Dálkkádatrievdamat jotket rievdadit šlájaid eallinguovlluid, gilvalandilálašvuođaid ja ekovuogádagaid čoahkkádusa. Rievdamat dáhpáhuvvet johtilepmosit davvin, ja Finnmárkoduottar lea dat guovlu Norggas gos gaskamearálaš liekkasvuođadilli lea gorgŋon eanemusat maŋimus 60 jagis. Ollu ekologalaš proseassain lea maŋiduvvon dávástus dálkkádatrievdamiidda, ja váikkuhusat vurdojit stuorrut čuohtejagi gaskkamuddui ja lohppii. Liekkasvuođadiliid goargŋun sáhttá sirdit ordarájá 50 mehtera bajás boahtte 50 jagis ja dalle vesáluvvá sullii goalmmádas rabas várreeanadagain. Várreguovlluid šlájaid eallinguovllu ja vuovddi sirdašumi viidodat molsašuddá báikkálaččat, muhto šaddá várra mearkkašahtti. Šlájat mat sáhttet, sirdet badjelebbui, davvelebbui dahje galbmasat čáziide gos gávdnet heivvoleappo diliid. Topografiija, olmmošlaš sisabahkkemat ja háddjejuvvon ekovuogádagat sirdolašvuođafeaskáriid haga ráddjejit ollu šlájaid.

Dálkkádatrievdamiid váikkuhus ekovuogádagaide dáhpáhuvvá ovttasdoaibmamis eará olbmo dahkan fáktoriiguin, nu go areálageavahemiin, ávkkástallamiin luonddus, nuoskkidemiin ja vieris šlájaid leavvamiin. Ovttasdoaibman sáhttá stuorrudit šládjamassinvára ja vára ahte ii leat vejolaš máhcahit ekovuogádagaid rievdama. Dálkkádatrievdamiid váikkuhus ekovuogádagaide lea eanaš vealtameahttun oanehis ja guhkebuš perspektiivvas, ja noađuheami eará olmmošlaš doaimmain sáhttá fas váikkuhit politihka bokte. Máhttu dan birra mo dálkkádatrievdamat doibmet ovttas eará olbmo dahkan váikkuhusaiguin lea ain ráddjejuvvon. Dasa lassin váilot ovdaárvvoštallamat ekovuogádagaid dilis ja lávddus.

Figuvra 0.6 Dálkkádatrievdamiid váikkuhusat ekovuogádagaide lea ekonomiija bahkkema boađus

Gáldu: Áššedovdijoavku dálkkádatheiveheami birra.

Ruovttudoalut ja álbmot:

Árvvoštallan váikkuhusain ruovttudoaluide ja álbmogii juogaduvvo dáid fáttáid vuođul: Luonddu- ja kulturbiras, Kapitála ja sisaboahtu ja Dearvvašvuohta. Rievdamat luonddu- ja kulturbirrasis váikkuhit veajuiduhttimii, árbevieruide, kultuvrii ja identitehtii, erenoamážit hearkkes guovlluin nu go badjosiin ja davveguovlluin. Luondduvárradáhpáhusat vuolggahit dál jo stuorra goluid vahágiid geažil ásodagaide ja opmodagaide, ja dat vurdojuvvo stuorrut. Vurdojuvvon jahkásaš vahát priváhta visttiide uđđasiid, dulvvi ja stoarpma geažil lea 32 proseantta stuorát gaskageardán boahtteáiggegovas, čuohtejagi gaskkamuttus, go referánsaáigodagas. Ruovttudoaluin, daid gielddain maidda luonddudáhpáhusat čuhcet, lea bistevaš geavahusgeahppáneapmi, erenoamážit viessoopmodaga geahppáneami geažil. Heiveheami haga sáhttá mávssolaš areála jávkat mearradási badjáneami geažil. Várra lassána daid dávviriid ja opmodagaid bajásdoallandárbu maidda garradálkkit čuhcet. Doaibmabissáneamit ja divvumat dálkkádaga geažil sáhttet dagahit sisaboahtovejolašvuođaid massima, uhcit bálkká ja vejolaš eanet bargguhisvuođa. Dálkkádatrievdamat sáhttet váikkuhit sihke psyhkalaš ja fysalaš dearvvašvuhtii. Jámolašvuohta buollaša ja báhkkasa geažil rievdá dađi mielde go dálkkádat lieggana. Alit liekkasvuođadilit ja rievdan njuoskkadatminstarat váikkuhit sihke njoammudávddaid geográfalaš lávdui ja dakkár dávddaid geográfalaš lávdui mat eai njoamo, ja dávddaide mat njommot ealliid ja olbmuid gaskkas (zoonoser). Psyhkalaš dearvvašvuođagivssit leat dábálaččat sin gaskkas geaidda ekstremadálkkit čuhcet njuolgga. Daid fidnojoavkkuide geat sorjájit dálkkádatlaš diliin, sáhttet dálkkádatrievdamat vuolggahit psyhkalaš streassa.

Árbevirolaš álgoálbmotealáhusat:

Árbevirolaš álgoálbmotealáhusat doaimmahuvvojit lagas ovttasdoaibmamis luondduin, bivdu, ja luondu lea jo rievdamin. Boazodoallu, guolástus, lodden, čoaggin ja duodji lea dehálaš eaktu sámi giela, kultuvrra ja servodateallima seailluheapmái. Boazodoallu lea erenoamáš hearki guohtunroasuid ektui liekkasvuođadiliid rievdama geažil. Eanet gáibideaddji ja riskavuloš guođoheapmi noađuha eanet ja sáhttá váikkuhit fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuhtii. Šlájaid populašuvnna ja lávdama rievdan, vieris šlájaid gávdnoštupmi ja maŋŋeleppo jiekŋun váikkuhit vejolašvuhtii doaimmahit sálte- ja sáivačáziin guolásteami. Árbevirolaččat lea guolásteapmi mearrasámi guovlluin leamaš heivehahtti, vejolašvuođain ávkkástallat ođđa šlájaiguin. Eará luonddudoaluid oktavuođas váikkuhit dálkkádatrievdamat dakkár resurssaid gávdnoštupmái ja kvalitehtii go murjjiide ja fuođđuide, ja áigodatminstarat sirdašuvvet. Ávnnasteapmi duodjái ja guoskevaš máhttu lea maid hearki. Lávdegoddi árvvoštallá ahte dálkkádatrievdamiid boahttevaš váikkuhusat árbevirolaš álgoálbmotealáhusaide mealgadii sorjájit ealáhusaid eará rámmaeavttuin.

Eanadoallu:

Dálkkádatrievdamat sáhttet eanedit eanadoallobuvttadeami guhkit šaddoáigodaga ja muhtun regiovnnaid buoret buvttadandiliid geažil. Seammás vurdojit stuorát golut ekstremadálkkiid, dávddaid, vahátelliid, erošuvnna ja eanadoalloareálaid massima geažil. Buvttadanlassáneapmi árvvoštallo sullii 2 proseantan čuohtejagi gaskkamuttus gaskageardán boahtteáiggegovas, ja luondduvahát šattuide lassána fas 26 proseanttain. Lávdegoddi árvvoštallá ahte eanadoallu sáhttá oktiibuot oažžut vuoittuid dálkkádatrievdamiin, muhto ahte lassánan vahátgolut ja eará negatiiva váikkuhusat vuolidit nettobeavttu oktiibuot. Eanadoallu sáhttá maiddái váikkuhit eará servodatsurggiide, ja ovttasdoaibmamis dálkkádatrievdamiiguin dat sáhttá váikkuhit negatiivvalaččat kultureanadahkii, luonddumáŋggabealatvuhtii ja čáhcekvalitehtii.

Vuovdedoallu:

Dálkkádatrievdamat addet sihke vejolašvuođaid ja hástalusaid. Lieggasat dálkkádat sáhttá lasihit buvttadanvejolašvuođaid, earret eará guhkit šaddoáigodaga geažil. Guhkit ággi vuollái sáhttet stuorát areálat šaddat heivvolažžan vuovdedollui, seammásgo rievdá dat guđet muorrašlájat loktet. Dálkkádatrievdamat sáhttet maiddái váikkuhit negatiivvalaččat ealáhussii eanet divrriid, dávddaid, stoarpmaid ja vuovdebuollimiid geažil. Lávdegotti analysa vuordá lassánan buvttadeami, sullii 4 proseantta stuorát buvttadeami gaskageardán boahtteáiggegovas čuohtejagi gaskkamuttus go buohtastahttá referánsaáigodagain. Seammás eai árvvoštallo haddemearriduvvon váikkuhusat oktiibuot negatiivan, muhto eahpesihkarvuohta sturrodahkii lea mearkkašahtti.

Guolástus:

Dálkkádatrievdamiid váikkuhusat guolástussii šaddet mearkkašahtti. Lieggasat mearraliekkasvuođadilit ja rievdan biebmogoallus váikkuhit daid šládjamáddodagaide maiguin Norgga guolásteaddjit ávkkástallet. Gaskageardán ja alla dálkkádatboahtteáiggegovas sáhttá dehálaš gávppálaš máddodagaid vurdojuvvon geahppáneapmi mielddisbuktit uhcit sálašhivvodagaid ja uhcit doaibmabadjebáhcaga ealáhusas. Lávdegoddi árvvoštallá ahte sálašhivvodat uhcco 35 proseanttain gaskageardán boahtteáiggegovas čuohtejagi gaskkamuttus, buohtastahttojuvvon referánsaáigodagain. Ekstremadálkkiid dávjodat váttásmahttá doaibmadiliid, dagaha vahága doaibmabiergasiidda ja rusttegiidda ja uhcida bivdinbeivviid logu. Dálkkádatrievdamat sáhttet maiddái dagahit ahte guollemáddodagat sirdet eret daid guovlluin gos Norgga guolásteaddjit bivdet, ja ahte ođđa šlájat cigget. Lávdegottis ii leat leamaš vuođđu loguiguin meroštallat ekonomalaš váikkuhusaid das. Jus positiiva beaktu ođđa šlájain lea ollu stuorát go negatiiva beaktu šlájain mat jávket, sáhttet bivddehahtti máddodagat min mearraguovlluin veajihit (muhtumassii) árvoháhkama geahppáneami dábálaš/ásahuvvon guolástusain.

Mearradoallu:

Dálkkádatrievdamat nannejit mearradoalloealáhusa dálá hástalusaid. Luossa lea Norgga mearradoalu deháleamos šládja. Lassánan mearraliekkasvuođadilli váikkuha luosa šaddamii njuolgga, ja ásaha buriid diliid luossadihkkái. Davveguovlluin, gos liekkasvuođadilli dávjá lea vuolábealde optimála dási, livččii muttolaš liegganeapmi oiddolaš lussii. Go geahččá olles mearradoalloealáhusa, de lea dattetge dat stuorámus negatiiva beaktu ahte ollu guovllut šaddet menddo báhkkasat, dainna bohtosiin ahte buvttadeapmi uhcco. Dálá muddemiin (johtolatčuovgavuogádagain) dagahit oiddolaš dilit luossadihkkái ahte máŋga guovllu fertejit geahpedit buvttadeamiset, ja guovllut mat dálá dálkkádagas sáhtášedje lasihit buvttadeamiset, eai šat beasa dan dahkat. Vejolašvuohta ollašuhttit vuoittuid davveguovlluin lea danne sorjavaš das man beaktilit olggobealde váikkuhusat gieđahallojit. Lávdegotti meroštallamat bearihit ahte go vuhtiiváldá dušše dálkkádatrievdamiid, de dat sáhttet vuolidit jahkásaš sisaboađuid sullii guvttiin proseanttain gaskageardán boahtteáiggegovas jahkečuođi gaskkamuttus dálá hattiiguin. Seammás sáhttet biebmoguoli alit máilmmimárkanhattit addit mearkkašahtti positiiva sisaboahtobeavttu. Lávdegoddi meroštallá ahte alit máilmmimárkanhattit sáhttet loktet ealáhusa jahkásaš sisaboađuid sullii 46 proseanttain gaskageardán boahtteáiggegovas jahkečuođi gaskkamuttus. Mearradoallu sáhttá maiddái váikkuhit eará servodatsurggiide, ja sáhttá ovttasdoaibmamis dálkkádatrievdamiiguin váikkuhit negatiivvalaččat luonddumáŋggabealatvuhtii ja guolástussii. Lieggasat mearra sáhttá dagahit ahte dávddaid ja guollejámolašvuođa gávdnoštupmi lassána. Eanet ekstremadálkkit sáhttet stuorrudit vára ahte rusttegat billašuvvet ja guolit gárgidit.

Fápmu:

Ovdaárvvoštallamat čájehit ahte dálkkádatrievdamat vuolggahit eanet čáhcefápmobuvttadeami go eanet čáhci golgá buođđorusttegiidda. Go buohtastahttá čáhcegolgama jahkásaš molsašuddamiiguin, de lea dattetge dálkkádatrievdamiid váikkuhus ráddjejuvvon. Eanet ekstremadálkkit sáhttet vahágahttit rávdnjefierpmádagaid ja rusttegiid. Rávdnjeboatkaneamis leat mearkkašahtti servodatekonomalaš golut ja divodandárbu stuorru. Lávdegotti analysat čájehit ahte go vuhtiiváldá dušše čáhcefápmobuvttadeami, de dat lassána buot boahtteáiggegovain, sihke čuohtejagi gaskkamuttus ja loahpageahčen. Ovdamearkka dihtii sáhttá lassánan čáhcegolgan loktet árvvu sullii 1,3 proseanttain gaskageardán boahtteáiggegovas čuohtejagi gaskkamuttus. Go vuhtiiváldá dušše fápmobuvttadeami, de dat vuolida fápmohatti, mii fas sáhttá loktet fápmogeavaheami ja fárrehit resurssaid fápmointensiiva doaimmaide. Ollu eará dilit, main várra lea stuorát mearkkašupmi go rievdamat čáhcegolgamis dálkkádaga geažil, váikkuhit dattetge fápmohaddái.

Johtolat ja fievrrádus:

Johtolahkii ja fievrrádussii dagahit dálkkádatrievdamat eanet goluid sihke sidjiide geat fállet fievrrádusinfrastruktuvrra ja sidjiide geat geavahit dan. Geaidnosuorgái dagahit eanet dulvvit ja uđđasat eanet goluid maŋŋonemiid ja álbmoga dorvvohisvuođa geažil, ja dárbbu geažil čorgemii, divodemiide ja ođđasishuksemii. Eanaš oassi goluin vuolgá maŋŋonemiid geažil olmmoš- ja gálvofievrrádussii. Lávdegotti analysat čájehit ahte geaidnogolut sáhttet lassánit 14 proseanttain dulvviid geažil ja 16 proseantta uđđasiid geažil gaskageardán boahtteáiggegovas čuohtejagi gaskkamuttus, go buohtastahttá referánsaáigodagain. Geidnui guoski divodangolut mearradásseloktaneami ja stoarbmaulli geažil sáhttet šaddat 2,6 geardásažžan gaskageardán boahtteáiggegovas čuohtejagi gaskkamuttus. Maiddái ruovdemáđidjasuorgái sáhttet dálkkádatrievdamat dagahit doaibmabissánemiid ja maŋŋonemiid ja čorgen- ja divodandárbbu. Maiddái áibmojohtolahkii ja mearrajohtolahkii šaddet negatiiva váikkuhusat. Eanet divodan- ja bajásdoallandárbu dán servodatsuorggis sáhttá eanedit doaimmaid ekonomiija eará osiin.

Čáhci ja duolvačáhci:

Dárbu lea stuoris ođasmahttimiidda ja investeremiidda bisuhan dihtii čáhce- ja duolvačáhcebálvalusaid dálá dásis ja dusten dihtii ođđa gáibádusaid, beroškeahttá dálkkádatrievdamiin. Dávjjit garra arvvit dagahit eanet preassa čáhce- ja duolvačáhcevuogádahkii mii lea jo preassa vuolde. Badjelšávahat gielddalaš duolvačáhcevuogádagas stuorruda vára ahte nuoskkiduvvon mássat ja birasmirkkot doidojit eret boarrásat doapparrájuin ja nuoskkiduvvon čuokkisgálduin. Seammás geahppána preassa rufebohccenehttii liekkasvuođadili loktaneami ja uhcit buolašvahágiid geažil. Lávdegoddi gávnnaha ahte jus vuhtiiváldá dušše dálkkádatrievdamiid, de dat sáhttet geahpedit investerendárbbu rufebohcceneahtas. Vuolideapmi lea 0,1 proseantta gaskageardán boahtteáiggegovas, čuohtejagi loahpageahčen. Positiiva beaktu veajiha negatiiva beavttu, ja addá vejolaš servodatvuoittu máŋgga boahtteáiggegovas. Fuomáš ahte haddemearriduvvon váikkuhusaide dás eai gula golut badjelšávahaga oktavuođas ja vejolaš čáhcevahágiid oktavuođas eará servodatsurggiin. Ii leat leamaš vejolaš meroštallat hatti máŋgga eará dehálaš váikkuhusaide čáhce- ja duolvačáhcesuorggis. Dat guoská earret eará váikkuhusaide čáhcelágideapmái, mii lea kritihkalaš servodatdoaibma. Eanet goikkádagat, eanet molssašuddi arvvit ja alit liekkasvuođadilit sáhttet geahpedit čáhceresurssaid áigodagain goas dárbu seammás lea stuoris. Oktiibuot mearkkaša dát ahte sihke juhkančáhcelágideapmi, dakkár gearggusvuođabálvalusat go buollinčáskadeapmi, ja ealáhusat mat leat sorjavaččat čázis, sáhttet šaddat hearkkibun, ja gillát stuorra váikkuhusaid muhtun jagiid guhkesáiggi goikkádagain.

Mátkeealáhus:

Norgga mátkeealáhusa vuođđun lea eanaš luondu, ja váikkuhuvvo rievdan dálkkádatdiliin. Dálkkádatrievdamiin eará sajiin máilmmis orru Norga šaddamin eanet geasuheaddji mátkemearrin, sihke Norgga ja olgoriikalaš turisttaide. Go dušše dan vuhtiiváldá, de dat sáhttá lasihit mátkeealáhusa gávpejoru. Turismma lassáneapmi stuorruda dálá hástalusaid nu go gollama ja noađuheami luondduguovlluide, infrastruktuvrii ja báikegottiide. Mátkeealáhusa lassánan doaimmain sáhttet leat lasseváikkuhusat idjadan- ja guossohandoaimmaide ja fievrrádusealáhusaide.

Servodatsihkarvuohta ja gearggusvuohta:

Dálkkádatrievdamiid váikkuhusaid servodatsihkarvuhtii ja gearggusvuhtii ii leat leamaš vejolaš meroštallat lohkun, muhto vurdojuvvojit lassánit dálkkádatrievdamiid viidodaga vuođul. Eanet ja viidábu ekstremadálkedáhpáhusat dagahit stuorát vahátvára servodatkritihkalaš infrastruktuvrii ja bidjet preassa gearggusvuođabálvalusaid kapasitehtii. Uhcit mearrajiekŋa Árktisis sáhttá dagahit eanet riikkaidgaskasaš mearrajohtolaga davveguovlluin. Dat addá stuorát vára lihkohisvuođaide ja eará sávakeahtes dáhpáhusaide mat sáhttet váikkuhit heggii, dearvvašvuhtii, lundui ja birrasii negatiivvalaččat. Suddi mearrajiekŋa addá maiddái vejolašvuođa eará stáhtaide lasihit strategalaš oassálastima. Dat sáhttá loktet vákšun-, diđoštallan- ja gearggusvuođadárbbu davveguovlluin. Go Norga lea smávva rabas ekonomiija viiddes gávppašemiin ja ovttaiduhttimiin eará riikkaiguin, sáhttá dálkkádatrievdan olgoriikkas maiddái váikkuhit negatiivvalaččat servodatsihkarvuhtii. Ovdamearkka dihtii sáhttá ekstremadálki dahje ekovuogádagaid dađistaga árvvohuhttin dehálaš biebmobuvttadeaddji riikkain váikkuhit min vejolašvuođaide sisafievrridit biepmu. Jus dálkkádatrievdamat mielddisbuktet rievdamiid sirddolašvuhtii, de dat sáhttá bohciidit preassa vuostáváldinvuogádagaide, ásaiduhttinkapasitehtii, dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide ja gielddalaš gearggusvuođaresurssaide Norggas.

Oassi III: Dálkkádatheivehandoaibmabijut

Lahkoneapmi

Dálkkádatheiveheapmi lea servodathástalus stuorra viidodagain , mas leat máŋga sorjjasmeahttun čuolbmasuorggi . Oasis I definerejuvvo dálkkádatheiveheapmin juohke mearrádus maid priváhtaolmmoš, fitnodat dahje almmolaš eiseváldi dahká dávástussan dálke- ja dálkkádatrievdamiidda. Oasis II árvvoštallojit váikkuhusat dihto servodatsurggiide. Oasis III ráddjejuvvo analysa doaibmabijuide, ja min analysas dat leat stáhtalaš váikkuhangaskaoamit.

Lávdegoddi geahčada nationála doaibmabijuid , maid ulbmil lea buoridit daid mearridan - ja stivrenbirrasiid mat váikkuhit heivehanválljemii . Biraslaš, politihkalaš ja kultuvrralaš dilit váikkuhit dasa guđe válljemat ja heivehančovdosat leat olámuttus ja gánnáhahttit.

Vealtameahttun dálkkádatváikkuhusat eai leat mielde heiveheami dási ja háltti árvvoštallamis . Jus váikkuhusaide ii sáhte váikkuhit heiveheami bokte, de dain lea ráddjejuvvon mearridanguoskevašvuohta čovdosiid válljemii.

Uhccán ulbmillaš lea maŋŋálastit surggiid stuorámus vahátpotensiála vuođul . Dat ahte muhtun servodatsuorgi sáhttá vásihit stuorra goluid, ii dárbbaš mearkkašit ahte dat lea heiveheami áŋgiruššansuorgi. Dat sorjá heivehanvejolašvuođas ja -goluin. Danne ii leat bajilgovva váikkuhusain doarvái politihkkahábmemii.

Dálkkádatváikkuhusat addet dehálaš dieđuid dálkkádatheiveheami vejolaš ávkki birra . Heiveheami beavttu ferte árvvoštallat dan ektui mo ovdáneapmi livččii heiveheami haga, juoga maid ii sáhte dárkot njuolgga.

Dálkkádatheiveheapmi gáibida resurssaid maid maiddái ferte váldit mielde . Jus dušše kárte dálkkádatváikkuhusaid (reastavahága) ii ge vuhtiiváldde divrras investeremiid heiveheamis (doaibmabidjogoluid), de meroštallojit dálkkádatrievdamiid golut menddo vuollegažžan.

Eanet heivehemiin šaddet uhcit dálkkádatváikkuhusat . Go dálkkádatheiveheapmi dávjá doaibmá eastadeaddjin, de gullá ávkevuitui eanaš garvojuvvon vahágat maid lea váttis duođaštit. Go investerengolut leat gaskkaheamet, de dat sáhttá dagahit ahte eastadeapmi ii adno nu dehálažžan vuoruhemiin ja bušeahttaproseassain.

Figuvra 0.7 Dievaslaš váikkuhus, materialiserejuvvon váikkuhus ja váikkuhusa positiiva netto ávki

Gáldu: Áššedovdilávdegoddi dálkkádatheiveheami birra.

Máhtu háhkan ja čohkken doaibmabidjogoluid birra čalmmustahttá resursageavaheami . Dárbu lea kártet dálkkádatheivehangoluid, ovdamearkka dihtii almmolaš bušeahtain ja nationálarehketdoalu statistihkas, vai buorebut oaidná resursageavaheami dálkkádatrievdamiid geažil. Lávdegoddi ii leat bastán kártet man ollu ruđaid almmolaš eiseválddit geavahit heiveheapmái. Iešguđet eiseválddiin leat iešguđet lahkoneamit. Muhtumat leat válljen dálkkádatheiveheami sierra áŋgiruššansuorgin, ja earáin dat lea mielde oppalaš doaimmas ja bajásdoallamis.

Buorit heivehanmearrádusat sorjájit buriid dieđuin ja buori máhtus . Servodatekonomalaš jurddašeamis lea máhttu ovdamearkan oktasašburiide. Danne lea almmolašvuođas dehálaš doaibma ruhtadeamis ja sihkkarastimis doarvái máhttovuođu mii láhčá diliid buriid heivehanmearrádusaide. Áššedovdilávdegotti nammadeapmi lea iešalddis ovdamearkan doaibmabidjui háhkan várás eanet máhtu servodatekonomalaš váikkuhusaid ja heiveheami birra dálkkádatrievdamiid oktavuođas.

Lávdegoddi čujuha buvttadan -, gaskkustan - ja máhttogeavahandárbui . Máhtu ferte buvttadit ja dahkat olahahttin. Jus dieđut dálkkádatváikkuhusaid birra eai leat olámuttus ja daid ii ádde, de ii čađahuvvo servodatekonomalaččat gánnáhahtti heiveheapmi.

Máhtu buvttadeapmi . Nubbi caggi sáhttá leat ahte olahahtti máhttu ii ollašuhte daid doaimmaheddjiid diehtodárbbu geat galget dahkat mearrádusaid heiveheami ektui. Guoskevaš doaibmabijut sáhttet leat doarjja dutkamii dálkkádatváikkuhusaid birra Norggas, vákšun- ja evaluerenvuogádagaid ásaheapmi dálkkádatheiveheami várás, vuogádatlaš diehtočohkken ja oassálastin riikkaidgaskasaš máhttoovddideapmái, erenoamážit EU:s.

Máhtu gaskkusteapmi . Dehálaš caggi máhttogaskkusteapmái lea váilevaš olahahttivuohta, sihke olahahttivuohta dáhtaide ja mo máhttu almmuhuvvo. Go iešguđet doaimmaheddjiin lea máhttovuođđu man eai dieđe mo oktiiordnet, de hedjona sihke bajilgovva ja vejolašvuohta beaktilis juogadeapmái ja geavaheapmái. Guoskevaš doaibmabijut beaktilat máhttogaskkusteami várás lea ovdamearkka dihtii máhttočohkkema nationála oktiiordnen vásáhusvuđot máhtu oktavuođas. Lávdegoddi čujuha maiddái vugiide mo ovddidit ja buoridit guoskevaš dáhkádusdáhta, kártadáhta ja luonddurehketdoalu olahahttivuođa.

Máhtu vuostáváldin . Váilevaš gelbbolašvuohta ja resurssat leat guovddáš cakkit dasa ahte vuostáváldit ja áddet máhtu sihke almmolaš hálddašeamis, ealáhuseallimis ja eará doaimmaheddjiin. Lávdegoddi lea árvvoštallan máŋga guoskevaš doaibmabiju uhcidan dihtii dáid cakkiid, oktan bagademiin ja vásáhusjuogademiin gielddaid várás.

Rávvagat nationála doaibmabidjun servodatsurggiin

Lávdegoddi árvvoštallá ahte ollu servodatsurggiin lea vejolaš čađahit servodatekonomalaš gánnáhahtti heiveheami.

Ekovuogádagat

Lávdegoddi rávve: áŋgiruššat ekovuogádagaid ráhkkanahttimiin ja heivehemiin dálkkádatrievdamiidda vai luondu sáhttá seailluhit iežas heivehankapasitehta. Dat mearkkaša geahpedit noađuheami oktiibuot lundui ollisleappo areálahálddašemiin, buoret máhttovuođuin ja nannosat vuhtiiváldimiin luonddu areálageavaheami- ja ealáhusdoaibmamearrádusain. Lávdegoddi čujuha erenoamážit dasa ahte dárbbašuvvojit ekonomalaš ja muddemiid vuođul váikkuhangaskaoamit mat čalmmustahttet goluid sisabahkkemiid oktavuođas ja geahpedit negatiiva váikkuhusaid ekovuogádagaide. Lávdegoddi rávve geavahit ovddešteami, dikšuma ja luondduvuđot čovdosiid doppe gos dat nannejit ekovuogádagaid dili ja seammás geahpedit dálkkádatrievdamiid váikkuhusaid servodahkii.

Ruovttudoalut ja álbmot

Lávdegoddi rávve: doalahit stáhta mielruhtadeami gielddalaš sihkkarastindoaibmabijuid oktavuođas luondduvára ektui. Lávdegoddi rávve láhčit dili buoret diehtojuohkimii visttiid starggasvuođa birra boahttevaš dálkkádatrievdamiid ektui dilleraporttaid bokte. Lávdegoddi rávve čielggasmahttit bargoeallima njuolggadusaid ja ovddasvástádusa ekstremadálkkiid oktavuođas. Dasto rávve lávdegoddi ulbmileappo diehtojuohkima dálkkádatrievdamiid mearkkašumi birra dearvvašvuhtii ja eallinkvalitehtii. Lávdegoddi čujuha maiddái starga fysalaš ja digitála infrastruktuvrra mearkkašupmái seailluhan dihtii dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid ja eará kritihkalaš servodatdoaimmaid luonddu- ja dálkedáhpáhusain. Lávdegoddi čujuha dasa ahte ruovttudoalut buori muddui heivehit iežaset dálkkádatrievdamiidda iežaset válljemiiguin ja dálá márkaniid, muddemiid ja dáhkádusortnegiid siskkabealde. Heiveheamis lea earroolli, mas rikkes doaimmaheddjiin lea stuorát vejolašvuohta eastadit vahágiid ja geavahit vejolašvuođaid.

Árbevirolaš álgoálbmotealáhus

Lávdegoddi rávve: čielggadit doaibmabijuid mat sáhttet lasihit dávggasvuođa earret eará areálageavaheamis, guohtunáiggiin ja guolástusas, ja nannet álgoálbmotárbedieđu geavaheami mearridanproseassain. Stuorámus caggi dálkkádatheiveheapmái árbevirolaš sámi ealáhusain lea váilevaš dávggasvuohta areála- ja resursageavaheamis. Doaibmabijuin leat máŋga mat gusket prinsihpalaš gažaldagaide sámi kultuvrra, giela, servodateallima ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid oktavuođas.

Eanadoallu

Lávdegoddi rávve: hábmet rámmaeavttuid, muddemiid ja doarjjaortnegiid eanadoalus vai dat movttiidahttet dávgasis doaimmaheapmái ja oktilis heiveheapmái dakkár dálkkádahkii mii lea rievdamin. Ortnegat berrejit doarjut nuppástuhttima ja innovašuvnna, eai ge giddet buvttadeami ovddeš doaibmavugiide ja hedjonahttit movttiidahttima čađahit eastadeaddji dálkkádatheiveheami. Lávdegoddi rávve ovttaiduhttit dálkkádatheiveheami eanet eanadoallopolitihkkii, das maiddái biebmosihkarvuođa- ja gearggusvuođamihtuid. Lávdegoddi deattuha mearkkašumi sorjjasmeahttun almmolaččat ruhtaduvvon dutkamis sihkkarastin dihtii starga ja dárkkistanvejolaš máhttovuođu áiggi badjel.

Vuovdedoallu

Lávdegoddi rávve: buorebut láhčit dili dávgasis dálkkádatheiveheapmái vuovdedoalus stáhtalaš rámmaeavttuiguin ja váikkuhangaskaomiiguin. Lávdegoddi čujuha dárbui geahčadit muddemiid vuođul rámmaeavttuid, earret eará muorrašládjageavaheami ektui. Muddemiid vuođul rámmaeavttuid ferte ođasmahttit dálkkádatrievdamiid, ođđa máhtu ja teknologiijaovddideami vuođul, muhto seammás veajihit heivendárbbu negatiiva váikkuhusaid vára ektui servodahkii ja ekovuogádagaide ođđa šlájaid ihtima oktavuođas. Lávdegoddi deattuha seammás mearkkašumi sorjjasmeahttun almmolaččat ruhtaduvvon dutkamis sihkkarastin dihtii starga ja dárkkistanvejolaš máhttovuođu áiggi badjel.

Guolástus

Lávdegoddi rávve: nannet vákšuma ja máhttoovddideami dálkkádatrievdamiid váikkuhusa birra mearraguovlluide ja guollemáddodagaide, ja čujuha man dehálaččat leat jeavddalaš sorjjasmeahttun máhttoovttastahttimat mat čájehit mo dálkkádatrievdamat váikkuhit guolástusaide ja makkár váikkuhusat das lea guhkesáiggi hálddašeapmái. Dakkár máhttu lea mielde buorideamen gulahallama gaskal dutkama, hálddašeami ja ealáhusdoaimmaheddjiid, ja nannemin vuođu ovttasbargui rádjarasttideaddji máddodagaiguin. Lávdegoddi deattuha seammás mearkkašumi sorjjasmeahttun almmolaččat ruhtaduvvon dutkamis sihkkarastin dihtii starga ja dárkkistanvejolaš máhttovuođu áiggi badjel.

Mearradoallu

Lávdegoddi rávve: nannoseappot muddet mearradoalu negatiiva váikkuhusaid eará servodatsurggiide, dás maiddái luossadihki lávdama, gárgidan biebmoguliid ja birasváikkuhusa, dehálaš oassin mearradoallosuorggi dálkkádatheiveheamis. Láhčin dihtii dili ođđa šlájaid servodatekonomalaččat gánnáhahtti buvttadeapmái čujuha lávdegoddi ahte dárbbašuvvo eanet máhttu positiiva ja negatiiva birasváikkuhusaid birra. Dássedeaddu lea gaskal dan ahte láhčit dili ođđa vejolašvuođaide dálkkádatrievdama geažil ja dan ahte ráddjet vára negatiiva váikkuhusain lundui ja ekovuogádagaide go ođđa šlájat ihtet. Lávdegoddi deattuha seammás mearkkašumi sorjjasmeahttun almmolaččat ruhtaduvvon dutkamis sihkkarastin dihtii starga ja dárkkistanvejolaš máhttovuođu áiggi badjel.

Fápmu.

Lávdegoddi rávve: ahte fápmosuorggis lea čađamanni buorre máhttu váikkuhusaid ja čovdosiid birra, ja ahte dálá ásahuslaš rámmat láhčet dili dasa ahte suorgi ieš heiveha iežas dálkkádatrievdamiidda.

Johtolat ja fievrrádus.

Lávdegoddi rávve: ahte dálkkádatheiveheapmi lea mielde ollislaš vuoruhemiin gaskal bajásdoallama, sihkkarastima ja ođđa investeremiid johtolatsuorggis. Suorgi berre árvvoštallat eastadeaddji doaibmabijuid seamma dásis go ođđa investerenprošeavttaid. Lávdegoddi čujuha erenoamážit dárbui viidáseappot ovddidit dieđihanbálvalusaid ja buoret metodihka servodatekonomalaš analysaide eastadeaddji doaibmabijuin. Lávdegoddi deattuha maiddái mearkkašumi hálddašandásiid ja surggiid gaskasaš ovttasbarggus sihkkarastin dihtii ollislaš ja gollobevttolaš čovdosiid, erenoamážit areálahálddašeamis, geaidno- ja ruovdemáđijadoaimmas ja sihkkarastindoaibmabijuin.

Čáhci ja duolvačáhci.

Lávdegoddi rávve: čielggasmahttit earu gaskal gielddalaš ja priváhta ovddasvástádusa eastadeamis ja gieđahallamis badjelšávahaga. Lávdegoddi čujuha dasa ahte eahpečielga ovddasvástádusdilit, váilevaš oktiiordnen ja dálá divatruhtadeami njuolggadusat sáhttet hehtte beaktilis badjelšávahatčovdosiid. Lávdegoddi árvvoštallá ahte dárbbašuvvo buoret oktiiordnen, čielgasat ovddasvástádusjuohku ja njuolggadusat mat addet vejolašvuođaid dávgasis ja ollislaš čovdosiidda badjelšávahatgieđahallama várás.

Mátkeealáhus.

Lávdegoddi rávve: vuoruhit doaibmabijuid mat leat mielde dagaheamen ahte mátkeealáhusa oktasašbuorit ruhtaduvvojit ja hálddašuvvojit eanet guoddevaš vugiin, dás maiddái galledanaddosat, galledandási mudden ja nannejuvvon oktiiordnen mátkemearrejođiheami bokte. Mátkeealáhus lea dávgasis ealáhus mii sáhttá čuovvut luondduvuđot rámmaeavttuid rievdamiid. Ealáhusas lea oppalaččat vejolašvuohta oažžut eanet vejolašvuođaid dálkkádatrievdamiid geažil. Lassánan turisma ja johtaleapmi Norgga luonddus sáhttá nannet dálá hástalusaid sisabahkkemiid, gollama, áŧestusa ja preassa geažil infrastruktuvrii. Lávdegoddi čujuha maiddái ahte dárbbašuvvojit doaibmabijut mat nannejit gearggusvuođa ja sihkarvuođa luondduvuđot mátkeealáhusas eanet ekstremadálkkiid ja luonddudáhpáhusaid geažil.

Servodatsihkarvuohta ja gearggusvuohta.

Lávdegoddi rávve: čielgasat gáibádusaid dálkkádatrievdamiid ja servodatsihkarvuođa árvvoštallamii ovdalis čielggadanmuttuin servodatkritihkalaš infrastruktuvrra várás, dasa lassin fáddábagadus čielggadaninstruksii eanet ovttalaš geavada várás surggiid rastásaččat. Lávdegoddi rávve maiddái eanet máhttoháhkama dálkkádatrievdamiid váikkuhusa birra servodatkritihkalaš infrastruktuvrii.

Oassi IV: Lihkostuvvan heiveheami eavttut

Dálkkádatheivehanbarggu eavttut

Ollu lea jo sajis . Dálkkádatheiveheapmi lea maŋimus jagiid šaddan eanet ásahuvvon ja ovttaiduhtton politihkkasuorgin Norggas. Dálkkádatheiveheami dárbui lea govda ovttamielalašvuohta, ja ovdáneamis lea lunddolaš jođihanfápmu go heiveheami vuoittut eanaš mannet mearrideaddjái. Seammás báhcet mearkkašahtti hástalusat máhttovuođu, oktiiordnema ja mearrádusdoarjaga ektui.

Sihke heiveheapmi ja luoitingeahpedus čatnasit dálkkádahkii , muhto leat iešguđetlágan politihkkačuolmmat . Lávdegoddi čujuha dasa ahte dálkkádatheiveheapmi earrána luoitingeahpedemiin dainna lágiin ahte heiveheamis dahkkojit ollu sorjjasmeahttun mearrádusat areálageavaheami, infrastruktuvrra, gearggusvuođa ja investeremiid ektui. Dat mearkkaša ahte dálkkádatheiveheapmi gáibida eará stivrenvugiid, váikkuhangaskaomiid ja analysaid go politihkka luoitingeahpedusaid várás. Danne oaivvilda lávdegoddi ahte dálkkádatheiveheapmi ii berre gieđahallot dálkkádat- ja energiijapolitihka vuollásaš kategoriijan, muhto berre govdadit váldot mielde guoskevaš servodatsurggiide ja mearridanproseassaide.

Heiveheami váikkuhusain ja beavttus váilu buorre bajilgovva . Váilevaš bajilgovva dálkkádatrievdamiid váikkuhusain, resurssain mat leat geavahuvvon dálkkádatheiveheapmái ja čovdosiid beaktu ráddjejit vejolašvuođa vuoruhit gaskal molssaevttot čovdosiid. Heiveheapmi dahkko dávjá oassin dábálaš doaimmas ja lea váttis identifiseret ja mihtidit. Lávdegotti árvvoštallan lea ahte dárbbašuvvojit buoret vuogádagat dáhtáháhkamii ja -raporteremii dálkkádat- ja dálkáiguoski goluid birra ja eanet ovttalaš vuogit dálkkádatheiveheami árvvoštallamii surggiid rastásaččat.

Mearrádusaid dálkkádatheiveheami birra ferte dahkat mearkkašahtti eahpesihkarvuođain . Lávdegoddi deattuha dárbbu dynámalaš rámmaeavttuide ja dávgasis ja starga čovdosiid deattuheapmái maid sáhttá heivehit ođđa máhttui ja rievdan diliide áiggi badjel. Lávdegoddi eahpida vuolggaha go dálá várrugasvuođaprinsihpa operationaliseren alla boahtteáiggegovain álo ulbmillaš mearrádusaid, ja rávve čatnat eahpesihkarvuođa gieđahallama liekkasvuođadillemihtuide oktan gullevaš eahpesihkarvuođa analysaiguin.

Luonddu - ja areálahálddašeamis lea guovddáš doaibma dálkkádatheiveheamis . Gielddalaš mearrádusain areálageavaheamis sáhttet leat váikkuhusat olggobeallái gielddarájáid ja váikkuhit luondduárvvuide main lea regionála ja nationála mearkkašupmi. Lávdegotti árvvoštallan lea ahte buoret areála- ja luonddurehketdoallu, nannosat regionála oktiiordnen ja eanet máhttu ekovuogádatbálvalusain ja luonddumáŋggabealatvuođas lea dehálaš dan mihtu sihkkarastimii ahte servodaga ja ekovuogádagaid galgá ráhkkanahtti ja heivehit dálkkádatrievdamiidda.

Norgga luondduvahátdáhkádusortnegis lea alla gokčandássi ja viiddes riskajuogadeapmi . Lávdegotti árvvoštallan lea ahte govda dáhkádusgokčama ja solidaritehta vuhtiiváldin berre mearkkašit eanet go nannosat riskavuđot dáhkádusmávssut. Seammás lea dárbu čielggasmahttit ovddasvástádusjuogu gaskal gielddaid, dáhkádusservviid ja priváhta doaimmaheddjiid, earret eará ođđasis lokaliserema oktavuođas maŋŋá luonddudáhpáhusaid.

Rávvagat nationála dálkkádatheivehanpolitihkkii

Máhtto- ja oahppanvuđot heiveheapmi

Máhttobuvttadeapmi

Lávdegoddi rávve:

• nannet dutkama dálkkádatrievdamiid ja dálkkádatheiveheami beavttuin ja váikkuhusain, erenoamážit dutkama ekonomalaš váikkuhusain, ekovuogádatváikkuhusain ja rádjarasttideaddji váikkuhusain Norgii.
• viidáseappot ovddidit máhttovuođu dálkkádatváikkuhusaid, doaibmabidjogoluid ja heivehančovdosiid beavttu birra, mii fas vuolggaha metodalaš buoridemiid dálkkádatheiveheami ávkegolloanalysain.
• Jotkkolaččat ođasmahttit máhttovuođu dálkkádatváikkuhusaid birra, erenoamážit ealáhusain mat garrasit sorjájit luonddus. Mudden ferte čuovvut máhttoovdáneami, ja vuhtiiváldit eahpesihkarvuođa ođđa šlájaid ihtima oktavuođas dahje šlájaid oktavuođas maid invašuvdnapotensiála ja váikkuhusa báikkálaš ekovuogádagaide eat dieđe.

Máhtu juogadeapmi ja olahahttin dahkan

Lávdegoddi rávve:

• ásahit buoret vuogádagaid čohkkema ja olahahttindahkama várás dáhtaid dálkkádatguoski vahágiid, dálkedáhpáhusaid ja heivehančovdosiid birra.
• dás maiddái viidáseappot ovddidit Máhttobáŋkku sisttisdoallat eanet servodatgoluid go dáhkádusdieđihuvvon vahágiid, ja láhčit dili nu ahte lea álki háhkat bienalaš dieđuid analyserema ja dutkama várás.
• dás maiddái ásahit buoret rámmaid dasa ahte stáhtalaš eiseválddit vuogádatlaččat sáhttet kártet ja raporteret goluid mat čatnasit dálke- ja dálkkádatguoski dáhpáhusaide ja resursageavaheami dálkkádatheiveheapmái.

Čuovvuleapmi ja oahppan .

Lávdegoddi rávve:

• viidásat áŋgiruššama dieđihanbálvalusaiguin ja dutkamiin ja ovddidemiin mii čatnasa dieđiheapmái, dás maiddái sihke dáhpáhus- ja váikkuhusdieđihemiin.
• ásahit nationála vuogádaga evaluerema ja čuovvuleami várás maŋŋá duođalaš dálkkádatguoski dáhpáhusaid, oktan bagadusain gielddaide sihkkarastin dihtii oahppama ja buorideami boahttevaš dálkkádatheivehemiin.

Báikkálaš dálkkádatheiveheami oktiiordnen ja stivren

Ovttaiduhtton servodatdoaibma

Lávdegoddi rávve:

• nannet regionála hálddašandási barggu dálkkádatheivehemiin, dannego dat lea eanet ulbmillaš oktiiordnendássi go heiveheami váikkuhusain ja heiveheami hálttis leat stuorra geográfalaš molsašuvvamat.
• váldit mielde dálkkádatheiveheami buot servodatsurggiide stáhtalaš plánanjuolggadusain areálageavaheami ja mobilitehta várás.
• buohtalastit energiijageavaheami, luoitingeahpedeami ja eará birasmihtuid vuhtiiváldima eará seammalágan servodatvuhtiiváldimiiguin, go dálkkádatheivehančovdosat árvvoštallojit.
• ahte ii galgga ovttastahttit luondduáŋgiruššanortnega, dálkkádatáŋgiruššanortnega ja dálkkádatheiveheamidoarjjaortnega Dálkkádat- ja birasdepartemeantta bušeahtas oktan doarjjaortnegin.

Eahpesihkarvuođa gieđahallan

Dynámalaš , dávgasis ja starga heiveheapmi

Lávdegoddi rávve:

• láhčit dili dynámalaš rámmaeavttuide, vai mearrádusaid ja njuolggadusaid sáhttá ovddidit ođđa máhtu ja rievdan eavttuid vuođul áiggi badjel.
• ovddidit dávgasis čovdosiid maid sáhttá heivehit, muddet ja skaleret áiggi badjel.
• ovddidit starga čovdosiid dálkkádatheivehanbarggus mat girdet noađuheami boahttevaš dálke- ja luonddudáhpáhusain.

Liekkasvuođadillemihtut dálkkádatheiveheamis . Lávdegoddi rávve:

• heaitit oktiiordnemis dálkkádatheivehanpolitihka várrugasvuođaprinsihpa vuođul mii lea operationaliserejuvvon dihto luoitinboahtteáiggegova bokte. Baicce berre áŋgiruššama vuolggasadjin leat liekkasvuođadillemihttu referánsan háliiduvvon sihkarvuođadássái, oktan eanet dahje uhcit duođalaš vejolašvuođa eahpesihkarvuođaanalysaiguin ja streassaiskosiin.

Mihttodalli arvvut dálkkádahkii mii lea rievdamin . Lávdegoddi rávve:

• čielggadit lea go dálá vuohki gieđahallat boahttevaš dálkkádat- ja dálkedáhpáhusaid (ekstremadáhpáhusaid) ja gullevaš eahpesihkarvuođa proseantasaš dálkkádatlasáhusaiguin ulbmillaš, vai lea go čađahahtti geavahit molssaevttolaš vuogi bevttolaš geardduhanárvvuiguin liekkasvuođadillerievdamiid vuođul.

Oktasašburiid dálkkádatheiveheapmi areála- ja luondduhálddašeamis

Buoret mearridanvuođđu

Lávdegoddi rávve:

• nannet areála- ja luonddurehketdoalu ovddideami oktan gullevaš kártemiiguin dahkan dihtii vejolažžan eanet ollislaš ja máhttovuđot areálahálddašeami mii maiddái vuhtiiváldá dálkkádatheiveheami.

Dáhkádus, juogadeapmi ja ovddasvástádus

Luondduvahátdáhkádus

Lávdegoddi rávve:

• ahte solidaritehtaprinsihppa Norgga luondduvahátdáhkádusortnegis seailluhuvvo. Dávjjit ekstremadálkkiiguin ja luondduvahágiiguin árvvoštallá lávdegoddi ahte govda dáhkádusgokčan lea dehálat go nannosat riskavuđot dáhkádussignálat. Baicce berre nannet dálkkádatheivehanmovttiidahttima eará váikkuhangaskaomiiguin.

Ođđasis lokaliseren ja juogadeapmi maŋŋá luonddudáhpáhusa

Lávdegoddi rávve:

• geahčadit ovddasvástádusjuogu gaskal dáhkádussearvvi, priváhtaolbmuid ja gielddaid ođđasis lokaliserema oktavuođas maŋŋá dálke- ja luonddudáhpáhusaid, erenoamážit deattuhettiin vásáhusaid maŋŋá luondduvahátdáhkáduslága rievdadeami jagi 2017 ja maŋimus jagiid stuorát luonddudáhpáhusaid.