St.meld. nr. 25 (2008-2009)

Lokal vekstkraft og framtidstru Om distrikts- og regionalpolitikken

Til innhaldsliste

3 Čoahkkáigeassu

Ovdáneami eaktun lea buorre vuođđu. Olbmuid hutkáivuohta lea dagahan ahte mii máŋggaid buolvvaid dađistaga ođđa vugiiguin leat ávkkástallan ja reiden valljodagaid. Dat lea ekonomalað valljivuođa ja kultuvrralað árvvuid vuođđun Norggas. Girjás ássanminsttar duođaðta čehppodaga luondduvalljodagaid ávkkástallamis ja dagahan riikii ieðvuođa. Vaikko Norggas leat, eanet go eará riikkain, nana smávit ja stuorit báikkit miehtá riikka, de bissovað guovdduðteapmi ðaddá leat hástalussan ássanminstara váldobeliid bisuheames. Danne lea illodahtti go vássan guovtti jagis ollu suohkaniid olmmoðlohku lea lassánan sisa­fárrema dihte, earenoamážiid olgoriikkain. Olgoriikkalaččaid sisafárren lea stuorra resursa man sihke stuorit ja smávit báikkálað servodagat berreðe bures vuostáiváldit ja sin fátmmastit servodahkii.

Ráđđehus áigu heivehit dili nu ahte olbmot duođaid sáhtáðe orrut gos sii háliidivčče. Vuosttað stuorit fárrenduogáža guorahallan mii 36 jahkái lea ráhkaduvvon, duođaðta ahte olbmot gáibidit ieðguđetlágan buriid. Ovdal lávii bargu mearridit olbmuid ássanbáikki válljema. Ain lea bargu mearrideaddji duogážin, muhto buorit ássanviesut, bálvalusat lahkosis, lagasvuohta bearraðii ja báikki ja birrasa buorrevuohta leat bealit mat váikkuhit olbmuid ássanbáikki válljema. Eai buot báikkit sáhte ollaðuhttit buot sávaldagaid, muhto Ráđđehus áiggoðii lágidit dakkár politihka mii buvttihivččii miehtá riikka olbmuide buori ja miellagiddevað eallima ja ovdánahttit hutkannávccaid doppe gos orrot.

Ráđđehus lea čađahan guovlopolitihkalað áŋgiruððama. Dát lea dagahan báikkálað servodaga olbmuide sihke gávpogiin ja gilážiin buori doaivaga boahtteáigái. Ráđđehus áigu ain joatkit dáinna áŋgiruððamiin. Riikka dálá ekonomalað ráfehis áiggiid lea dehálað fievrridit aktiivvalað politihka máŋgga suorggis. Ráđđehus áigu ain nannet suohkaniid ekonomiija, garrasit vuoruhit luottaid ja ruovdemáđii huksema, ja mearridit ođđa áigumuða govdafierpmádaga huksemii ja fievrridit aktiivvalað ja heivehuvvon ealáhus- ja barggahuspolitihka vai dáhkidivččii barggu buohkaide. Bures huksejuvvon siskkáldas struktuvra lea áibbas mearrideaddjin positiiva servodatovdáneami olaheames stuora ja guhkessidjii riikkas, gos lea unni olmmoðlohku ja guhkes gaskkat.

Ráđđehus oaivvilda ahte báikkálað hástalusaid buoremusat duste báikkálað álgagiin. Mii háliidit doarjut báikkálað servodatovdánahttima ja suohkaniid ovdánahttinoasálasttiin. Báikkálað áŋgiris olbmuid, nuoraid, ja eaktodáhtolað organisa-­ðuvnnaid movttiidahttin lea addán ollu báikkiide buori doaivaga. Dás mii sáhttit ollu oahppat. Seammás leat ollu suohkaniin stuora hástalusat go galggaðe olahit nana báikkálað ovdánahttinbarggu. Danne áigu Gielda- ja guovlodepartemeanta bovdet fylkkasuohkaniid ovttasbargui man ulbmiliin lea nannet movttidahttindoaimmaid ja báikkálað servodatovdáneami suohkaniin. Departemeanta áigu várret ruđaid báikkálað ja guovlulað ovdánahttin- ja máhttoproðektii man fáddán galgá ássanhállu ja movt fátmmastit sisafárrejeddjiid.

Stáhtalað ja guovlulað eiseválddiin lea dehálað bargun láhčit vejolaðvuođa nu ahte ahtanuððanfápmu vuolggáðii vuođus. Nanu suohkaniiguin ovttas lea gievrras guovlulað dássi mearrideaddjin dasa ahte ieðguđege guovllut sáhtáðedje ovdánahttit guovlulað ovdamuniideaset. Ráđđehus lea ­hálddaðanođastusa bakte láhčán fylkkasuohkaniid vejolaðvuođa nannet sajádaga guovlulað ovdánahttinoasseváldin. Fylkkasuohkanat sáhttet doaibmabijuid heiveheami ja guovlulað ovttasbarggu bakte buorebut doarjut báikkálað áŋgiruððama ja ealáhusaid nu ahte ulbmilat olahuvvoðe buorebut go njuolga stáhtalað suorgeáŋgiruððama bakte.

Deháleamos valljodagat riikkas lea olbmuid bargofápmu ja olbmuid hutkáivuohta movt hástalusaid čoavdit. Ráđđehusa áigumuð politihkainis lea ahte valljodagat geavahuvvoðe doppe gos olbmot orrot. Buorre vuođđooahpahus ja bures huksejuvvon siskkáldas struktuvra alit oahpahusa várás lea buvttehan gelbbolað ja muddehandáhtolað ássiid. Ráđđehus áigu doalahit oahpahusa lávdaduvvon struktuvrra vai sáhtáðii dustet ođđa gáibádusaid oahpahusa sisdollui ja kvalitehtii. Ráđđehus áigu maiddái láhčit buori gulahallama gaskal dutkan- ja oahpahusásahusaid ja bargoeallima vai movttiidahtáðii ovdáneami ja rievdadeami sihke priváhta ja almmolað suorggis. Nana luohttámuð ja buorre ovttasbargu jođiheddjiid ja bargiid gaskkas lea maiddai dagahan vejolažžan juohkehačča gelbbolaðvuođa ávkkástallat dađis­taga ođđa vugiid mielde. Ráđđehus áigu doarjut dán ovttasbarggu bargoeallimis.

Nuorain leat dál eará vuordámuðat báikkiide, bargguide ja ássanguovlluide go 20 jagi dassái. Ráđđehusa mielas lea danne dehálað nuoraid fátmmastit ja movttiidahttit báikkálað servodagaid ovdánahttimis. Nuorat dat ovddastit boahtteáiggi sihke smávit báikkiin nugo stuorit gávpogiin ge. Nuorain leat maiddái ođđa jurdagat ja fuomáðit ođđa surggiid maid sáhtáðii ovdánahttit. Movttiidahttimis ođđa fitnodatdoaimmaid de Ráđđehus garrasit deattuha ealáhushutkama ja stuorit oppalaðvuođa barggus: ođđa doaibmaplána mii deattuha ealáhushutkama oahpahusas, buoret neavvunfálaldagas ja eanet ruđat ealáhushutkiide vai ođđa bargosajit ásahuvvoðe dálá ekonomalað fuones áiggis. Ráđđehus deattuha maiddái ahte nisson­olbmuid ođđa ásaheapmi ja ealáhushutkan berre geavahuvvot buorebut go dán áigge.

Norgga ealáhusdoaibma eanas deattuha ­luondduvalljodagaid ođđamállet ávkkástallama vuovdima váras dađistaga eanet gilvodárjjohis ja máilmmiviidosað márkanii. Riikkas lea maiddái čielga guovlulað bargojuohku. Stuora oassi gálvobuvttadeamis dahkko smávit báikkiin ja smávva ja gaskkasturrosað gávpogiin, ja eanas riikkalað bálvalusfállu ges lea sajáiduvvon stuorit gávpogiidda. Dát dagaha ahte ieðguđet riikkaoasit dárbbaðit guhtet guimmiideaset. Ráđđehus áigu bargat ođđasiidhutkama ja nuppástuhttima ovddas olles riikka ealáhusain, ja oaččuhit aktiivvalað gaskaoapmevuogádaga mii váikkuhivččii ja movttidahtáðii ođasteaddji ealáhusaid. Máilmmiviidosað hástalusaid berre dagahit máilmmiviidosað ovdamunnin. Ráđđehus deattuha ahte dárbbaðlað nuppástuhttin dustemis dálá ekonomalað dili ovdánahttá ceavzilet ealáhusaid mat beroðtit ođđa teknologiijas ja atnet ávkki das go galget dustet dálkkádatrievdadusaid.

Ráđđehus áigu ain ovdánahttit davviguovlo­strategiija ja váikkuhit ahte Davvi-Norgga luondduvalljodagaid ávkkástallan mielddisbuvttáðii ahtanuððama ja ovdáneami dan riikkaoasis ja oppalaččat riikkas. Davvi-Norggas leat earenoamáð hástalusat bieđgguid ássama, guhkes gaskkaid ja smávva bargomárkaniid dihte. Ráđđehus áigu ain vuoruhit Davvi-Norgga guovlopolitihkalað liige áŋgiruððamis vai duođaid nanneðii ássama válljenfriddjavuođa dan riikkaoasis. Seammás Ráđđehus boahtte 10-15 jagi áigu čađahit ulbmillað áŋgiruððama vai nanneðii ceavzilis valljodatávkkástallama davvin, ovdánahttit ealáhusovdáneami nannámis, ain ovdánahttit siskkáldas struktuvrra ja sihkkarastit eamiálbmogiid kultuvrra ja eallinvuođu.

Bieđgguid ássan ja báikkálað luondduvalljodagaid ávkkástallan lea dagahan mihtilmas nuppástuhtton ja dikðojuvvon eatnama mii oktan earenoamáð luondduin dagaha buori vejolaðvuođa ain ovdánahttit kultureallima ja mátkeealáhusaid. Norgga duottarguovlluin lea kultur- ja eamigieddi mas lea alla suodjalanárvu, gos leat oalle olu ­eanandoallovuođustuvvon doaimmat ja guovlluid ávkkástallan asttoáiggedoaimmaide. Ráđđehus deattuha ahte berre leat buorre dássádat gaskal geavaheami ja suodjaleami vai seailluhivččiimet dáid árvvuid seammás go dagahivččii vejolažžan báikkálað servodagaide ávkkástallat árvoháhkama vejolaðvuođaid.

Til forsida av dokumentet