Historisk arkiv

Ráddehusa sárdni dain meanuin main Finnmárkku eatnamiid ja cáziid sirde Finnmárkkuopmodahkii

Historisk arkiv

Publisert under: Regjeringen Stoltenberg II

Utgiver: Arbeids- og inkluderingsdepartementet

Ráđđehusa sárdni dain meanuin main Finnmárkku eatnamiid ja čáziid sirde Finnmárkkuopmodahkii

Geassemánu 30. beaivvi 2006
Sártni doalli: Bjarne Håkon Hanssen

Gonagaslaš Allatvuohta, finnmárkolaččat, gudnejahttojuvvon guossit!

Odne lea erenoamáš suohtas leat okta dain stáhtaráđiin geain lea ovddasvástádus Finnmárkkulágas ja Finnmárkkuopmodagas.

Ihtá rájes, suoidnemánu 1. beaivvi rájes, galget finnmárkolaččat hálddašit Finnmárkku eatnamiid ja čáziid – dáppe Finnmárkkus.

Otná beaivi lea mearkabeaivi buot finnmárkolaččaide ja earáide geat leat čuvvon Finnmárkkulága barggu ollu jagiid gitta Finnmárkkulága mearrideami rádjai. Beaivi lea maiddái historjjálaš sihke riikkalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođas.

Odne mii leat ovdal gullan Finnmárkku eana- ja čáhceviidodagaid erenoamáš historjjá birra. 1800-logu gaskamuttu rájes ciekkai dat jurdda ahte Finnmárkku eatnamat gullet ja ”álo leat gullan” stáhtii. Nu dahkkui boasttuvuohta Finnmárkku álbmoga vuostá.

Finnmárkkuláhka lea 25 jagi barggu boađus, mii álggahuvvui Sámi vuoigatvuođalávdegotti nammademiin 1980. Lávdegoddi nammaduvvui go Álaheaju-Guovdageainnu eanu buođđudanášši riidu lei garas. Vuordámušat lávdegotti bargui ledje stuorrát, ja čielggadanbargamušat ledje ollu.

Čielggadeamit ja politihkalaš bargu ledje váddásat, muhto boađus lei ahte dakkár dovddiidus ovdánii ahte sámepolitihkas ledje stáhtarievttálaš ja álbmotrievttálaš bealit ge, maid stáhta fertii vuhtii váldit. Ja ahte lei dárbu čielgasit rievdadit Finnmárkku eatnamiid ja čáziid eaiggáduššandiliid.

Guokte ášši leat ferten vuhtii váldit: Láhka galgá heivet buot finnmárkolaččaide, seammás go dat galgá sihkkarastit sámekultuvrii eallineavttuid.

Finnmárkkulága bargu lea boktán garra dovdduid oluin ja bohciidahttán garra digáštallamiid. Dainna ulbmiliin ahte buot oainnut áššis boađášedje ovdan ja ulbmiliin fuolahit ahte geatnegasvuohta ráđđádallat Sámedikkiin ILO-konvenšuvnna mielde álgoálbmotvuoigatvuođaid birra lei ollašuhttojuvvon, mearridii Stuoradiggi 2003 čavčča ráđđádallat sihke Sámedikkiin ja Finnmárkku fylkkadikkiin lága sisdoalu birra.

Dán boađus lei ahte Finnmárkkuláhka mearriduvvui Stuoradikkis stuora eanetloguin beroškeahttá bellodatrájáin, ja dan dohkkehii Finnmárkku fylkkadiggi stuora eanetloguin ja Sámediggi ovttajienalaččat.

Finnmárkkuláhka mielddisbuktá ahte oamastanvuoigatvuohta 95 % Finnmárkku eana- ja čáhceviidodagain sirdojuvvo Finnmárkku ássiide Finnmárkkuopmodaga ásaheami bokte. Gielddat maid ožžot válddi das mii guoská ođasmuvvi resurssaid ávkkástallamii. Láhka váldá vuhtii Finnmárkku buot ássiid. Dat mearkkaša ahte sihke sápmelaš, kvenalaš ja norgalaš ássiin leat seamma vuoigatvuođat ávkkástallat luondduriggodagaiguin.

Vai sámekultuvra váldojuvvo vuhtii, de leat lágas sierra jienastannjuolggadusat Finnmárkkuopmodaga várás dakkár áššiin meahci rievdaduvvon geavaheami birra mat sáhttet váikkuhit sámekultuvrii. Dasa lassin addá láhka Sámediggái válddi ráhkadit njuolggadusaid das mo dakkár váikkuhus sámekultuvrii galgá árvvoštallojuvvot.

Finnmárkkuláhka deattasta maiddái ahte galgá ásahuvvot kommišuvdna mii galgá čielggadit mat geavahan- ja eaiggáduššanvuoigatvuođaid dat leat dain eatnamiin ja čáziin maid Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas, ja ahte ásahuvvo sierra duopmostuollu mii galgá sáhttit gieđahallat riidduid. Ráđđehusa ulbmil lea ahte dát láhkaoassi galgá doaibmagoahtit boahttejagi álggus.

Vuoigatvuođaid kárten galgá čađahuvvot dálá riikkalaš rievtti vuođul, nu go dat lea ovdánan guhkes áiggi riektegeavadiin. Dát mearkkaša ahte ii oktage finnmárkolaš galgga massit maidge rivttiid dan dihtii go Finnmárkkuopmodat dál váldá badjelasas daid eatnamiid ja čáziid maid Statsskog dán rádjai lea hálddašan.

Finnmárkkuláhka mielddisbuktá stuorra hálddahuslaš nuppástusaid Finnmárkui. Finnmárkkuopmodaga ásaheapmi eanaeaiggátorgánan ovddasta juoidá mii lea ođas Norgga lágas. Mu mielas addá láhka buriid vejolašvuođaid sihkkarastit ja ovddidit ealáhusaid ja eallinvuođu miehtá fylkka.

Finnmárkkuopmodahkii leat stuora hástalusat ja gelddolaš bargamušat boahtteáiggis, ja dii geat čohkkábehtet Finnmárkkuopmodaga stivrras, lehpet badjelasadet váldán stuora ovddasvástádusa. Danne mun sávan lihku, sihke stivrii, ja didjiide buohkaide geat galgabehtet bargat hálddahusas.

Ja buohkaide didjiide finnmárkolaččaide geat lehpet dáppe odne, sihke didjiide geain lea sámi duogáš ja buohkaide didjiide earáide, háliidan dadjat: Sávan eatnat lihku beaivái!!