St.meld. nr. 25 (2004-2005)

Om regionalpolitikken

Til innhaldsliste

5 Duogáš ja čoahkkáigeassu

5.1 Álgu ja čoahkkáigeassu

5.1.1 Álgu ja ulbmilat

Norggas leat erenoamáš vejolašvuođat, ja 2004:s válljii ON goalmmát geardde maŋŋálaga, Norgga máilmmi buoremus ássanriikan. Ráđđehusa ekonomalaš politihka ulbmil lea ovdánahttit Norgga buresbirgenservodaga, fuolahit bargovejolašvuođaid buohkaide, buoridit árvoháhkama, oččodit vuoiggalaš juogadeami ja movttiidahttit nana bistevaš ovdáneapmái.

Min buresbirgejumi vuođđun lea eará riikkaiguin gávppašit, ja jierpmálaččat ávkkástallat iežamet riggodagaiguin. Dálá globaliserema ja lassáneaddji gilvvu geažil, šaddá iešguđetlágán ealáhusaid máhtolašvuohta ja gelbbolašvuohta dađistaga deatalaččabun, ja seammás gáibiduvvo ahte ealáhusain mat šaddet gilvalit, leat buorit innovašuvdna-ja nuppástuhttinnávccat.

Stuoradiggedieđáhusa vuođđun lea earet eará Effeaktalávdegotti čielggadeapmi NAČ 2004: 2 ja Guovllukommišuvnna čielggadeapmi NAČ 2004: 19. Guovllukommišuvdna lea ovddidan dán regionála- ja guovllupolitihkkavišuvnna árvalusa: «Ovdánahttit geasuheaddji ja ealli báikkálaš servodagaid, aktiiva ja gilvonávccalaš ealáhusaid bokte ja ovttadássásaš bálvalusfálaldagaid bokte olles riikkas, vai ássanminstara iešvuođat bisuhuvvojit.» Dát višuvdna čájeha bures dán Ráđđehusa regionálapolitihka ulbmiliid ja áŋgiruššamiid árvooainnu.

Ráđđehus áigu láhčit dili nu ahte juohkehaččas galgá leat duohta friddjavuohta ásaiduvvat gosa ieš háliida, dat áigu sihkkarastit olles riikii ovttadássásaš eallineavttuid, ja oččodit buoret ávkkástallama iešguđet riikkaguovlluid árvoháhkanvejolašvuođain.

Ráđđehusa regionálapolitihka ulbmil lea vára váldit ássanminstara iešvuođain, ja rahpat árvoháhkanvejolašvuođaid buot guovlluin riikkas. Ráđđehusa ássanulbmil boahttevaš guovttiloht jahkái lea dássedet ovdáneapmi mas buot riikkaosiid olmmošlohku galggašii lassánit. Ráđđehus deattuha ahte áŋgiruššamat regionálapolitihkalaš ulbmiliid ovddideamis, maiddái galget váikkuhit gilvonávccaid buorideapmái eará riikkaid ektui.

Regionálapolitihkkii gullá olles riika, sihke stuora gávpogat ja gilit, ja lea deatalaš áŋgiruššat máŋgga politihkkasurggiin vai ulbmiliid ollašuhttá.

Guovllupolitihkka lea sierra regionálapolitihkalaš áŋgiruššansuorgi. Ráđđehusa guovllupolitihkalaš áŋgiruššamiid ulbmil lea váikkuhit ássanvuođu ja árvoháhkanvuođu nannemii dain guovlluin ja riikkaosiin gos leat erenoamáš hástalusat, ee. vuollegis olmmošlogu ja hearkkes ealáhusbirrasiid hárrái, ja gos sihke ássit ja ealáhusat leat guhkkin eret stuorát guovddážiin ja márkaniin. Áŋgiruššan galgá váikkuhit barggaheami ovdáneapmái ja gánnáhahtti doaimmaid ovdáneapmái, ja addit vuođu buriide bálvalusfálaldagaide ja geasuheaddji ealáhusbáikkiid ja ássanbáikkiid ovdáneapmái.

Dat regionála- ja guovllupolitihkalaš váldolinjját mat ovddiduvvojedje Stuoradiggečielggadeamis 2002 giđa, leat ain vuođđun Ráđđehusa politihkkii dán suorggis. Váldolinjját leat

  • ásahit buriid ealáhusrámmaeavttuid

  • eambbo áŋgiruššat dain regiovnnain ja guovlluin gos leat ovdánanvejolašvuođat, ja nannet dan ovdáneami mii juo gávdno

  • geavahit vejolašvuođaid ja nanusnuhttit innovašuvnna ja hutkkálašvuođa návccaid buot riikkaosiin

  • juohkit ja desentraliseret ovddasvástádusa ja doaimmaid regionála ja báikkálaš dássái

Ráđđehus deattuha maiddái ahte regionálapolitihkalaš áŋgiruššan galgá váikkuhit nanabistevaš ekonomalaš, ekologalaš ja sosiála ovdáneapmái. Nanabistevaš ovdáneapmi definerejuvvo leat ovdáneapmin mii duhtada sihke dálá buolvva dárbbuid, ja boahttevaš buolvvaid dárbbuid. Dát gusto sihke ekonomalaččat, biraslaččat ja sosiáladit, masa maiddái kultuvrralaš dimenšuvdna gullá. Plánen báikkálaš ja regionála dásis lea deatalaš iešguđetlágán gaskaomiid ja doaibmabijuid ovttasdoaibmamis, vai birasulbmilat ja sosiála ja ekonomalaš ulbmilat ollašuvvojit.

Dán stuoradiggedieđáhusas čielggadit servodathástalusaid ja máŋgga politihkkasurggiid áŋgiruššanrámmaid, vai regionálapolitihkalaš ulbmilat olašuvvojit. Dieđáhusas árvvoštallá Ráđđehus maiddái muhtun osiid Effeaktalávdegotti ja Guovllukommišuvnna raporttain, eará oasit veardiduvvojit eará oktavuođain.

Dán stuoradiggedieđáhusa sisdoalu sáhttá čatnat maiddái eará stuoradiggedieđáhusaide mat ovddiduvvojit dán giđa, ja main leat fáttát main politihka hábmen lea deatalaš regionálapolitihkalaš ulbmiliid ollašuhttimis. Dat leat ovdamearkka dihte stuoradiggádieđáhusat mearraealáhusovdánahttima hárrái, dutkanpolitihka hárrái, kultuvrra ja ealáhusa, kulturmuittuid ja davviguovlluid hárrái.

Fylkkasuohkana ja norgga politihka ja hálddahusa gaskadási boahtteáigi ii guorahallojuvvo dán Stuoradiggedieđáhusas. Ráđđehus vuordá dán gažaldaga gieđahallojuvvot boahtte stuoradiggeáigodagas. 2006 Suohkanproposišuvnnas áigu Ráđđehus hábmet dán gieđahallama vuogi.

5.1.2 Regionálapolitihkain galgá olles riikka ássan sihkkarastojuvvot ja árvoháhkan buoriduvvot

Ráđđehusa vuođđojurdda lea ahte ássama ja árvoháhkama gaskka lea goabbatbeallásaš oktavuohta. Globaliseren lea mávssolaš olles riikka ovdánahttimis ja buktá ođđa vejolašvuođaid. Norga eksportere ee. norggaturismma 23 miljárdda kruvnno ovddas jahkásaččat. Mátkeealáhusa ovdáneapmi ja dan stuora mearkkašupmi giliid ja gávpogiid ássamii ja árvoháhkamii, lea ovdamearkan dasa ahte ealáhusaid ja bargomárkana struktuvrarievdamat, dáhpáhuvvet bistevaččat ja buohtalaga.

Dáinna stuoradiggedieđáhusain dáhttu Ráđđehus čalmmustuhttit daid ovdánanvejolašvuođaid mat leat olles riikkas, ja daid olbmuid geat dáhtoše daiguin ávkkástallat. Ráđđehus galgat láhčit diliid nu ahte olbmot geain lea ásaiduvvanmiella ja háhkanmiella, duođai besset ássat ja doaibmat gos ieža dáhttot, ležžet dál giliin, smávva gávpogiin dahje stuoragávpogiin. Mihttun lea ovdánahttit stuora ja smávva báikkiid ja báikkálaš servodagaid mat leat erenoamážat ja mat geasuhit ealáhusaid, ássiid ja turisttaid, ii ge jávkadit erohusaid gávpogiid ja giliid gaskka dahje Davvi-Norgga ja Lulli-Norgga gaskka. Riikka girjáivuohta ja erohusat fertejit adnot riggodahkan eai ge váttisvuohtan.

Riikka árvoháhkan dáhpáhuvvá iešguđet guovlluid olbmuid ja ealáhusbirrasiid doaimmaid ja máhtuid bokte, mat leat sorjavaččat gaskaneaset. Vuođđoealáhusaid ja industriijja barggaheapmi unnu dađistaga vaikko ieš buvttadeapmi lassána, danne go dat doaimmahuvvojit beaktileappot. Barggaheapmi ja árvoháhkan ilbmá árvogollosis maiddái doarjjafunkšuvdnan, nu go vuovdimis ja márkanastimis, dutkamis ja ovdánahttimis. Dás lea geográfalaš rievdadanváikkuhus danne go doaimmat dábálaččat ásahuvvojit stuorát gelbbolašvuođabirrasiidda ja gávpotguovlluide. Gávppiide oaivvilduvvon bálvalusat, IKT, bioteknologiija ja kulturealáhusat leat sierra ealáhusat mat sihke ovdánit ja main leat doarjjafunkšuvnnat, ja dat lassánit eanas muddui stuoragávpotguovlluin.

Regionálapolitihkka ii leat «suorgepolitihkka», ja regionálapolitihkalaš ulbmiliid sáhttá duššefal olahit govda láhkoneami bokte, iešguđet politihkkasurggiid ovttasdoaibmama bokte ja iešguđet beliid ovttasbarggu bokte. Go ássanminstara váldoiešvuođaid áigut áittardit ja olles riikka árvoháhkanvejolašvuođaiguin ávkkástallat, de ferte mis leat:

  • Ekonomalaš politihkka mii addá ealáhusaide buriid ja nanu rámmaeavttuid

  • Regionála differensieren ja desentraliseren máŋgga politihkkasuorggis, vai buorebut olahit ulbmiliid ja buorebut ávkkástallat riggodagaiguin

  • Politihkka mainna ovddida innovašuvnna ja ođđaásahemiid mat heivejit iešguđetlágán guovlluid variašuvnnaide, ja main lea ulbmilin nannet regionála ealáhus- ja máhtolašvuođabirrasiid main leat ovdánannávccat

  • Govda áŋgiruššan dustet nuppástuhttinhástalusaid dain guovlluin gos leat ovttageardánis ealáhusstruktuvrrat ja smávva bargomárkanat

  • Eanet vuogádatlaš áŋggirdeapmi ovdánahttit geasuheaddji gaskasturrosaš ja smávva gávpotregiovnnaid, ja seammás áŋgiruššat dássedit ovdánahttit stuoragávpotguovlluid

Norgga fitnodagaid guovddáš gilvoeavttut mearriduvvojit riikkaidgaskasaš ja našovnnalaš rámmaeavttuid bokte. Sihke industriija ja eará gilvaleaddji ealáhusat dárbbašit buriid ja bisovaš bargoeavttuid. Dát sihkkarastá bargosajiid ja addá vuođu ođđa bargosajiid háhkamii, ja dakko bokte šaddet buot riikkaguovllut geasuheaddji ássanbáikin. Mii dárbbašit bisovaš reanto- ja valutaeavttuid, ja seamma eavttuid ja njuolggadusaid go dain riikkain maiguin min ealáhusat gilvalit. Dát lea erenoamáš deatalaš skiipadealádagaide, biebmanrusttegiidda, ruovderusttetindustriijii ja olu eará gilvaleaddji ealáhusaide mat eai leat jur stuorámus ássanguovddážiid gasku.

Lea deatalaš oskut iežas návccaide jus galgá nagodit lágidit ođđa háhkamiid ja stuorrunvejolašvuođaid báikkálaš servodagain ja regiovnnain. Ráđđehus áigu ain juohkit ovddasvástádusa ja válddi báikkálaš ja regionála dássái, danne go oaivvildit stuorrunnávccaid fertet vuođus hukset. Ráddehus deattuha seammás ahte joatká sierra guovllupolitihkalaš áŋgiruššamiin. Dihto guovllut riikkas ja guovllut gos lea bieđgguid ássan galget vuoruhuvvot, go regionála- ja guovllupolitihkalaš gaskaoamit juhkkojuvvojit barggaheami, ealáhusovdánahttima ja buriid bálvalusfáláldagaid várás. Ráđđehus deattuha maiddái ahte juohkehaš galgá sihkkarit diehtit ahte oažžu vuđolaš almmolaš bálvalusaid, nu go oahpahusa ja dearvvašvuođa- ja ovddasmorašbálvalusa beroškeahttá das gos ássá.

Stáhta ii hukse riikka, muhto galgá árjjalaččat leat fárus rahpamis ovdánanvejolašvuođaid. Ráđđehus lea jávkadan beliid mat eastadit innovašuvnna ja ođđaásahemiid olles riikkas, sihke vearro- ja divatgeahpedemiid bokte ja ođđa, ollislaš geaveaheaddjeheivvolaš gaskaomiid ásaheami bokte main galgá leat aktiiva rolla ovttaskasfitnodagaid ektui ja regionála ealáhusbirrasiid ektui.

Hástalusat molsašuvvet ássan- ja bargomárkanguovlluin mat leat iešguđet sturrodagas ja main lea iešguđetlágán funkšuvdna stuorát regionála ja našovnnalaš oktavuođas. Dát mearkkaša ahte regionálapolitihkka ferte leat differensierejuvvon ja das ferte buot beliid vuhtiiváldit vai heive iešguđet regiovnnaid hástalusaide, sihke doaresbealguovlluin ja stuoragávpogiin.

Ráđđehusas lea erenoamáš fuomášupmi servodathástalusaide dain guovlluin gos lea hearkkes ealáhusstruktuvra dahje heajos ealáhusvuođđu, ja dáhttu jorgalahttit dan mannolaga nu ahte daidda servodagaide šattaše ođđa ovdánanvejolašvuođat. Rievddadeaddji gaskariikkalaš ja našovnnalaš rámmaeavttut sáhttet garrasit čuohcat daidda guovlluide, danne go bargomárkan lea nu nannosit čádnon ovttaskassurggiide dahje muhtun moatti gaskariikkalaš gilvonávccalaš doibmii. Dáin guovlluin leat dattege seammás riggodagat ja ealáhusbirrasat mat leat guovddážis norgga árvoháhkamis mariina ja maritima suorggis, eanandoallovuođđuduvvon biebmoindustriijjas, energiijjajoatkkaválbmemis, mátkeealáhuseallimis jna.

Olmmošlogu ja barggaheami lassáneapmi dahje njiedjan lea demografiijja, ássanválljemiid, sisafárrema ja ealáhusstruktuvrra rievdamiid duohken. Vaikko Norggas lea ain bieđgguid ássan, de orru aŋkke goasii 90 proseantta álbmogis ássan- ja bárgomárkanguovlluin mat leat dakkár guovddážiid lahka gos leat unnimusat 5000 ássi. Orru čájehuvvome ahte muhtun smávvaguovddášguovlluin ja guovlluin gos lea bieđgguid ássan, ain vuollu olmmošlohku dás duohko. Ássanulbmila ii sáhte veardidit ovttaskas suohkaniid ovdáneami vuođul. Sihke ulbmil ja doaibmi áŋgiruššan ferte árvvoštallojuvvot stuorát ássan- ja bargomárkanregiovnnaid ovdáneami vuođul, ja riikkaosiid ja riikaoassegaskasaš ovdáneami vuođul.

Guhkilmasat orru čájehuvvome ahte dássedis ássanlogu ovdáneami buot riikkaosiin, sáhttá olahit duššefal de jus gávpotovdáneapmi juhkkojuvvo, sihke stuoragávpotguovlluide ja gaskasturrosaš ja unnit gávpogiidda. Bálvalusfálaldat, bargomárkan, gelbbolašvuođabirrasat jna. mielddisbuktet ahte gaskasturrosaš ja smávit gávpotguovllut čatnet riikaosiid ássanminstara. Gaskasturrosaš ja smávva gávpogat berrejit leat mávssolaš mohtoran iešguđet guovlluid regionála ovdáneamis, seammaládje go stuora gávpotguovllut leat mohtoran riikkaosiid ovdáneamis. Danne lea buorre go gávpotguovlluid nuorra nissonolbmot ja dievdoolbmot ásaiduvvet gaskasturrosaš ja smávit gávpotguovlluide.

5.1.3 Áŋgiruššan mii váikkuha regionálapolitihkalaš ulbmiliid ollašuvvamii

Áŋgiruššan máŋgga politihkkasuorggis veahkeha olahit regionálpolitihkalaš ulbmiliid. Ráddehus deattuha ahte iešguđetlágán áŋgiruššamat leat oktiičadnon ja leat goabbatbeallásaččat doarjjan, vai oppalaš váikkuheapmi šaddá nu beaktil go vejolaš. Eanet doaimmat mat leat oktiiheivehuvvon, sáhttet oktiibuot buorebut váikkuhit hástalusaid čoavdimis, go sierranas ovttaskas doaimmat.

Ráddehus áigu ain erenoamážit áŋgiruššat dain guovlluin ja riikaosiin gos ealáhuseallin ja ássan unnán ovdána, gos leat hearkkes ealáhusbirrasat ja olu smávva doaimmat, ja gos leat guhkes gaskkat stuorát guovddáš márkaniidda. Stuorámus gaskaoamit leat differensierejuvvon bargoaddidivat ja buhtadus dan ortnega heaittiheami ovddas, juolludeamit loanaide, ja doarjagat fitnodagaide, ealáhusovddideapmái ja báikeovddideapmái Gieldda- ja guovlludepartemeantta bušeahta bokte, liige doarjja smávva suohkaniidda ja Davvi-Norgga-doarjja suohkanisisaboahtovuogádagas, ja máŋga sierra ortnega Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmaavádagas. Iešguđet ortnegiin leat iešguđetlágán geográfalaš ráddjemat. 2005:s lea dáid juolludemiid sturrodat oktiibuot sullii 13 miljárdda kruvnno. Áŋgiruššama iešguđet osiid ásaheapmi ja viidodat šaddá boahtteáiggis veardiduvvot iešguđet oktavuođain, Sisaboahtovuogádagalávdegotti barggu oktavuođas, ja EO stáhtadoarjjanjuolggadusaid rievdademiid oktavuođas 2007 rájes.

Dasa lassin lea eanandollui biddjon stuora áŋgiruššan, masa earet eará ássanulbmil lea vuođđun, ja iešguđet surggiid sierra doaibmabijut maiguin nannešii ovttadássásaš bálvalusfálaldagaid ja dustešii erenoamáš joavkkuid dárbbuid. Gieldda- ja guovlludepartemeantta bušeahttaproposišuvnnas namuhuvvojit daidda gullevaš ortnegat.

Stuora oassi dain ruđain maid Ráđđehus juolluda fylkkaid háldui, geavahuvvo ovddidandoarjagiidda ja risikoloanaide guovllupolitihkalaš doaibmasuorggi siskkobealde. Ráddehus oaivvilda ahte sáhttá leat deatalaš oažžut juolluduvvot kapitála gaskaoapmeapparáhta bokte guovllupolitihkalaš doaibmaguovllus, lassin dan kapitálii maid dábuha priváhta márkanis.

Smávit oassi regionála- ja guovllupolitihkalaš sierraáŋgiruššamis Gieldda- ja guovlludepartemeantta bokte, adno maiddái guovllupolitihkalaš doaibmaguovllu olggobealde, mas ovdánannávccaid nannen, ja gaskasturrosaš ja smávva gávpotguovlluid ealáhusbirrasa vejolašvuođaid ávkkástallan, deattuhuvvo. Ráđđehus áigumuš lea viiddidit fylkkasuohkana doaimmahanvejolašvuoda, regionála ovdánahttinheiveheami ruđaid geavaheami geográfalaš rájiid muddema bokte. Geográfalaš rájit daid loanaid ja doarjagiid hárrái mat leat oaivvilduvvon fitnodagaide gal gustojit ain, earret unnimus doarjagiid hárrái.

Ráddehus oaivvilda dáid juolludemiid maid váikkuhit dasa ahte eará politihkkasurggiid áŋgiruššamiiguin buorebut ávkkástallojuvvo sihke regionála ja báikkálaš dásis, iešguđet surggiid rasttildeaddji ovttasbargoprošeavttaid bokte, ja main eanet beliin sáhttá leat oasseovddasvástádus ja beroštupmi vaikko ii leat čielga ollislaš ovddasvástádus.

Rámmaeavttut, strategiijjat ja áŋgiruššansuorggit regionálapolitihkalaš ulbmiliid olaheamis

Ásahit buriid rámmaeavttuid ealáhuseallimii

  • Ekonomalaš politihkka, viiddis ipmárdusa mielde, ferte láhčit dili sihke ealáhusaid ja almmolaš hálddašeami innovašuvdnii, nuppástuhttimii ja beavttálmahttimii. Ráđđehus áigu fuolahit ealáhuseallimii bisovaš ja gaskariikkalaččat gilvonávccalaš rámmaeavttuid mat leat vuođđun dasa. Ekonomalaš politihkka mii váikkuha bisovaš buvttadan ja barggahan ovdáneapmái, lea eaktun árvoháhkama ja barggaheami lassáneapmái, ja buresbirgendási bisuheapmái.

Differensierejuvvon politihkka, desentraliseren ja ovttasbargu

  • Iešguđetlágán politihkka iešguđet regiovnnain Ráddehus deattuha ahte galgá čađahuvvot politihkka mii heivehuvvo iešguđetlágán regiovnnaid ja iešguđet riikkaosiid hástalusaide ja dárbbuide.

  • Desentraliseren Ráddehus áigu ain juohkit ovddasvástádusa ja válddi almmolaš doaimmaide regionáladit ja báikkálaččat, ja áigu láhčit dili suohkaniid, fylkkasuohkaniid, stáhtalaš orgánaid, ealáhuseallima, DjO-birrasiid ja alit oahpu ovttasbargui.

  • Regionálalaš ja báikkálás ovttasbargu Ráddehus deattuha regionála ja báikkálaš ovttasbarggu daid gaskaomiid hárrái mat leat juhkkojuvvon ja delegerejuvvon regionála dássái. Regionála ovdánahttinbeallin lea fylkkasuohkaniin deatalaš rolla bovdet heivvolaš belid fárrui geatnegahtti searvevuhtii, mas lea čielga mandáhtta čielggadit ja oktiiheivehit áŋgiruššama ásaheami, našovnnalaš ja regionála ulbmiliid ja strategiijjaid vuođul.

  • Ovttasbargu stuoragávpogiiguin Ráddehus áigu čuovvolit dan ovttasbarggu stuoragávpogiiguin mii álggahuvvui stuoragávpotdieđáhusa oktavuođas, earet eará stáhtalaš politihka oktiiheiveheami hárrái, ja diehtovuođu hárrái stuoragávpotguovlluid ovdáneami čuovvumis.

  • Riikkaidgaskasaš ovttasbargu Ráddehusa áigumuš lea ahte Norga ain aktiivadit searvá iešguđetlágán regionála ovdánahttinovttasbargguide riikkarájiid rastá, Barentovttasbarggus, Interregas ja davviriikkalaš ovttasbarggus.

Nannet ovdánannávccalaš regiovnnaid vuodu

  • Siskkáldas struktuvrra huksen: Ráđđehus áigu ávkkástallat bargomárkana viiddidanvejolašvuođaiguin infrastruktuvrra huksema bokte, erenoamážit gaskasturrosaš ja smávit gávpotguovlluin. Ráđđehusa áigumuš lea maiddái jávkadit iešguđet regiovdnašlájaid infrastruktuvrralaš eastagiid, sihke fievrrideami ja IKT dáfus.

  • Stáhtalaš doaimmaid lokaliseren: Lokaliserenpolitihkka galgá váikkuhit dasa ahte gelbbolašvuođabirrasiiguin sáhttá ávkkástallat ja daid gievrudit, ja girjjáidahttit bargomárkana ja dahkat dan eanet geasuheaddjin iešguđetlágán guovddášregiovnnain, erenoamážit gaskasturrosaš ja smávit gávpotregiovnnain. Lea maiddái áigeguovdil bidjat muhtun doaimmaid maidda dárbbošuvvo eanet dábálaš gelbbolašvuohta, dakkár guovlluide gos leat smávvaguovddážat. Ođđa stáhtalaš doaimmat galget eanas muddui ásahuvvot Oslo olggobeallái.

  • Alit oahppu ja DjO-birrasat: Ráđđehus áigu sihkkarastit gaskasturrosaš ja smávit gávpogiid oahpahus- ja DjO-birrasiid positiiva ovdáneami. Dát lea mávssolaš vai oahppan bárgonávccat leat olamuttus, vai spesialiserejuvvon bargosajiid lohku lassána ja vai ávkkástallá ealáhusovdáneami vejolašvuođaiguin ovttasráđiid servodagain muđui ja universitehtaiguin, allaskuvllaiguin ja dutkaninstituhtaiguin.

Lágidit dilálašvuodaid innovašuvdnii, nuppástuhttimii, barggaheapmái ja gánnáhahtti doaimmaide

  • Innovašuvdna: Ráđđehus atná deatalažžan čatnat innovašuvnna, internašunaliserema ja regionála ovdáneami oktii. Innovašuvdnapolitihkka lea dárbbašlaš ja guovddáš oassin regionálapolitihkas, sihke našovnnalaš politihkkahábmema, regionála ovdánahttinstrategiijjaid ja báikkálaš doaibmabijuid bargguid hárrái. Regionáladit heivehuvvon innovašuvdnapolitihkas ferte ee. váldit vuođu konkrehta vejolašvuođain ja hehttehusain buoret ođđaháhkamiid hárrái, ja atnigoahtit báikkálaš ja regionála gilvoovdamuniid. Ferte maiddái oččodit buori ovttasbargoproseassaid ealáhusaid, máhtolašbirrasiid ja stivrejeddjiid gaskka, ja buoridit máhtu iežamet ja olgoriikkaid teknologiijja, buktagiid ja márkaniid birra. Regionála- ja guovllupolitihkalaš gaskaoamit galget earet eará leat mielde rahpamis ovdánanvejolašvuođaid olles riikka stuorát ja smávit ealáhusbirrasiin. Ráđđehus áigu danne ain áŋgiruššat ealáhusgárddiid ja inkubatuvrraid ásahemiin. Ráđđehus álggaha 2006 rájes maiddái ođđa áŋgiruššama mii lea prográmma mii lea jurddašuvvon regionála juhkosiidda main leat spesialiserejuvvon ja gaskariikkalaš fitnodat- ja máhtolašvuođabirrasat fárus (Center of Expertise). Leat juo álggahuvvon golbma álgoprošeavtta, Ålesunddas, Raufossas ja Hortenis.

  • Nuppástuhttin: Guovlluin gos leat hearkkes ealáhusbirrasat ja smávva bargomárkanat, leat erenoamáš hástalusat bargo- ja ealáhuseallimis dađimielde go struktuvrrat rivdet ja árbevirolaš ealáhusat nu go eanandoallu, guolásteapmi ja industriija beavttálmahttojuvvojit. Váldoovddasvástádus nannet áŋgiruššama ođđaháhkamiidda ja nuppástuhttimii, ferte leat báikkálaš ja regionála stivrenválddi duohken, earet eará ealáhusoaivvilduvvon regionála- ja guovllupolitihkalaš gaskaomiid bokte. Áibbas erenoamáš oktavuođain veardida Ráddehus maiddái váikkuhit sierradoaibmabijuid geavaheapmái.

  • Barggaheapmi: Ráđđehus áigu joatkit differensierejuvvon bargoaddidivvagiin vai nanne daid guovlluid barggaheami vuođu gos leat heajos ovdánannávccat ealáhuseallima ja ássama hárrái, gos leat hearkkes ealáhusbirrasat main leat olu smávva doaimmat, ja guhkes gaskkat guovddáš márkaniidda.

Addit vuodu buriide bálvalusfálaldagaide ja geasuheaddji báikkiide

  • Oažžut buriid bálvalusaid: Suohkansisaboahtovuogádat galgá sihkkarastit ahte buot suohkaniin ja fylkkasuohkaniin lea ovttadássásaš vuođđu addit ássiide buriid bálvalusaid. Dasa lassin boahtá regionáladoarjja ja Davvi-Norgga-doarjja maidda regionálapolitihkalaš ulbmilat leat vuođđun. Dearvvašvuođadoaimmahagat galget sihkkarastit buohkaide vejolašvuođa oažžut spesialistadearvvašvuođabálvalusa fálaldagaid.

  • Geasuheaddji ássanbáikkit: Gávpogat ja gilit fertejit geasuhit ássiid ja fárrejeddjiid ja doaimmaid álggaheami. Dain báikkiin mat geasuhit ássiid, lea buoret vuođđu ásahit doaimmaid ja buori bálvalusfáladaga go bargonávccat gávdnojit. Lea mávssolaš háhkat strategiijjaid guovddážiid ja regiovnnaid ásaheapmái, main leat nanu bealit vuođđun ja mat nannejit identitehta, ja mas maiddái vuhtiiváhdá sohkabeali ja eallináigodagaid.

Til forsida